20:09 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1058
  • RUB70.4361
Mstislav Rusakov Sputnik Eesti saates Õrn poliitika

Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
26020

Tuntud õiguskaitsja Mstislav Rusakov rääkis Sputnik Eesti saates, miks Mart Helme lähenemine kodakondsuspoliitikale meeldib Eesti venekeelsetele elanikele rohkem kui "venesõbraliku" Keskerakonna pakutu.

TALLINN, 25. august — Sputnik. Sputnik Eesti saate "Õrn poliitika" (v.k. "Нежная политика") saatejuhil Alisa Blintsoval oli seekord külas mittetulundusühinguid Vene Kool Eestis ja Inimõiguste Kaitse Keskus "Kitež" juhtiv jurist Mstislav Rusakov, kes rääkis, mida ta arvab Eesti kodakondsuspoliitikast ja muudatustest selles.

Järjekordne "kosmeetika" kui mainekujunduslik käik

Jurist arvab, et haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ettepanek muuta kodakondsuse seadust pole midagi muud kui järjekordne PR-käik, mis ei too kaasa mingeid reaalseid muutusi. 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" juht Alisa Blintsova ja külaline, õiguskaitsja Mstislav Rusakov

"See seaduseelnõu ei anna mingeid reaalseid õigusi: kui tavaline koolipoiss teeb põhikooli või gümnaasiumi eesti keele riigieksami ära tasemel B2, võrdsustatakse see eksam loomulikult kodakondsuse saamiseks vajaliku eesti keele oskusega, sest kodakondsuseksamil nõutakse riigikeele valdamist kõigest B1-tasemel. Järelikult see ei ole muutus keelenõuete osas, aid protseduuriline muudatus põhiseaduse tundmise eksami tegemisel," ütles ta, nimetades seda algatust "järjekordseks kosmeetikaks".

Peale selle märkis õiguskaitsja, et selle protseduuri lihtsustamisel polegi erilist mõtet.

"Eksamite tegemisega on probleeme pigem vanematel inimestel, pensionäridel ja invaliididel. Lahendused peavad olema radikaalsemad. Aga siin ei näe me midagi revolutsioonilist, sest miski ei muutu," lisas ta.

Ettepanekut loobuda eesti keele ja põhiseaduse eksamist eestikeelse kooli lõpetanutele kommenteeris Rusakov nii: "Kahtlane stiimul piinelda kaksteist aastat võõras keeles õppeaineid omandades, et teha ära see üsna lihtne eksam." 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" külaline, õiguskaitsja Mstislav Rusakov

Pealegi, kui keegi on omandanud hariduse eesti keeles, ei ole tal üldse vaja kodakondsuse saamiseks keeleeksamit teha, sest eestikeelse õppeasutuse lõpetanu on automaatselt võrdsustatud eesti keele kui emakeele kandjaga ehk tasemega C2. Kõik see näeb välja imiteerimisena, et iga päevaga läheb elu Eestis järjest paremaks.

Mida pakub rahvuslane Mart Helme

Rusakovi arvates on rahvuslase Mart Helme algatus kodakondsuse seaduse muutmiseks märksa huvitavam ja ootamatum.

"Helme algatus näeb välja soliidsem, sest see tõesti muudab midagi. Praegu on nii, et kui lapse ühel vanemal on muu riigi ehk sedapuhku Venemaa kodakondsus, siis ei ole talle Eesti kodakondsust ette nähtud. Ta on automaatselt Venemaa kodanik ja olgu selle üle õnnelik.

Rusakov tuletas meelde, et 1991. aasta jaanuaris sõlmiti Eesti ja Venemaa koostöölepe, mille järgi Eestis elav inimene pidi saama endale vabalt valida emma-kumma, sealhulgas Eesti kodakondsuse.

 

"Seda lepet on Eesti pool rängalt rikkunud ja kuna see on jõus, rikub seda tänini! 1992. aastal oli 32 protsenti elanikkonnast Eesti kodakondsuseta. Ootamatult osutusid nad soovimatuteks "immigrantideks"," tuletas ta meelde.

"Aga eestlane sünnib juba Eesti kodakondsusega. Ta ei pruugi tunda põhiseadust ega isegi osata eesti keelt — näiteks kui ta on sündinud kusagil Austraalias. Aga Eestis sündinud venelane peab tõestama, et oskab keelt ja tunneb põhiseadust. Ainult sel juhul saab ta kodakondsuse," rõhutas Rusakov märkides oma õiguskaitsja kogemuste põhjal, et põhiseadust ei tunne vahel isegi kohtunikud, rääkimata lihtsurelikest.

Meeldiv pisiasi, kuid mitte probleemi tegelik lahendus

Rusakov märkis edasi, et kodakondsuspoliitikat on muudetud ka varem ja mitte alati paremuse poole. "Näiteks varem võis Eesti kodaniku abikaasa saada Eesti kodanikuks. Seda võimalust kasutasid paljud. 

Samuti võisid kodanikeks saada etnilised eestlased ja need, kes olid hääletanud niinimetatud "roheliste kaartide" alusel. Seega oli seadus inimeste suhtes lojaalsem. Aga veel 1990. aastatel andis seadus mittekodanike lastele õiguse saada kodakondsus," rääkis õiguskaitsja.

Ta jutustas loo tütarlapsest, kellelt võeti ametniku eksimuse tõttu saadud Eesti kodakondsus ja kes oli elanud viisteist aastat teadmisega, et ta on Eesti kodanik. "Kui see lugu meediasse jõudis ja seal suurt vastukaja tekitas, läksid üldsuse arvamused lahku. Ühed leidsid, et seadus on küll karm, aga see on ikkagi seadus, teised küsisid: "Milleks meile sellist seadust vaja on?"

Siis astusid lapse kaitseks välja poliitikud, õiguskantsler ja isegi president, kes leidis, et seadus on inimese jaoks, mitte inimene ei ole seaduse jaoks. Ja tütarlapse kodakondsus taastati. Samal ajal võeti vastu seaduseparandus, et kodakondsust ei tohi ära võtta, kui see on antud seadusevastaselt. 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" külaline, õiguskaitsja Mstislav Rusakov

"Kuigi need on vaid meeldivad pisiasjad, saame me aru, et see ei lahenda probleemi. Probleemi lahendab kodakondsuse nullvariant," on Mstislav Rusakov veendunud.

Mittekodanikel on paljud õigused juba 30 aastat olnud piiratud

Õiguskaitsja usub, et enamik alaliselt Eestis elavaid kodakondsuseta isikuid ja välisriikide kodanikke tahavad Eesti kodakondsust.

"Küsitlus on näidanud, et enamik mittekodanikke tahaksid Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsust ei saa anda lihtsalt niisama. Inimene peab oskama eesti keelt.

Ühegi erakonna programmis ei ole eesmärki anda igale soovijale kodakondsus. Aga seda, et inimesed ise ei taha olla oma riigi kodanikud, räägivad enamasti need, kellel on Eesti kodakondsus olema," ütles Rusakov ja lisas, et mittekodanike õigused on suuresti piiratud.

Nad ei saa olla ametnikud, erakondade liikmed ja töötada väga paljudel erialadel, näiteks politseinike ja päästjatena. Peale selle märkis õiguskaitsja, et mittekodanikke ei loeta isegi rahvusvähemuse liikmeteks, sest Eesti seaduste järgi koosneb vene rahvusvähemus vene päritolu Eesti kodanikest. 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" salvestamine Sputnik Eesti prssikeskuses

Küsimusele rahvusvahelise üldsuse reaktsioonist kodakondsuseta isikute rohkusele Eestis vastas Mstislav Rusakov, et 2014. aastal soovitas ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Eestile mitmeid meetmeid, sealhulgas kodakondsuse taotlemise protseduuri lihtsustamist, keeleoskusnõuete leevendamist ja infoabi andmist.

"Kodakondsus antakse maailmas vereõiguse (ius sanguinis) ja kohaõiguse (ius soli) põhimõttel. Komitee soovitas Eestil anda kodakondsus kohaõiguse järgi ehk kõigile, kes on sündinud Eesti pinnal. Kui Eesti need konventsioonid tõesti ratifitseeriks, väheneks mittekodanike arv märgatavalt," ütles Rusakov.

Saate venekeelset salvestist saate vaadata siit: 

Saate autori ja külalise arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Sõdurid keeldusid venelaste tapmist kiitvast laulust
Kas venekeelse hariduse küsimus ajab Eesti valitsuskoalitsiooni lõhki
Metsvendade laul Mozarti asemel
Tagid:
Mart Helme, Mstislav Rusakov, keskerakond, EKRE, kodakondsus, Eesti

Peamised teemad