01:00 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Hruštšovka - väikeste korteritega väliste kaunistustetea elumaja.

EL õpetab Venemaale "hruštšovkade" renoveerimist: kas Eestist saab eeskuju

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
12000

Euroopa Liit on eraldanud tohutud summad projektile, millest peaks saama etalon vanade korterelamute renoveerimiseks kogu maailmas. Vanade "hruštšovkadest" said Tartus "nutikad kodud", kuid tõenäoliselt ei saa need "uuendused" eeskujuks Venemaale, arutleb politoloog Vladimir Kornilov.

Lääne meediale meeldis omal ajal väga Venemaal lagunevate eluasemete teema. Nad õppisid isegi ära sellise nende jaoks keerulise sõna nagu "hruštšovka". Kaks aastat tagasi, kui Moskva mittesüsteemne opositsioon üritas seda probleemi oma tegevuse huvides ära kasutada, ei kadunud see sõna erinevate Venemaast kirjutavate väljaannete veergudelt. 

Nüüdki üritavad erinevad "hääled" tuua hruštšovkade probleemi näitena, kui halvad meie riigis (Venemaal – toim.) asjad on. Kuid vaja oleks hoopis positiivset näidet, kuidas neid probleeme targas Läänes ja rikkas Euroopas lahendatakse. Ja seda näidet meile nüüd pakutaksegi, kirjutab Vladimir Kornilov RIA Novostis.

Viimastel kuudel on mitmed Euroopa meediaväljaanded üsna aktiivselt kirjutanud Euroopa Liidu väidetavalt "õnnestunud" projektist muuta vanad hruštšovkad "nutikateks kodudeks". Kui jutt käis Tartus asuvate nõukogude-aegsete viiekorruseliste hoonete renoveerimisest, võtsid paljud meeleldi kasutusele nimetuse "smartovka". Muidugi ei jäänud ka Venemaa liberaalid kõrvale: vaadake, kui nutikalt, erinevalt Moskvast, selliseid probleeme "uues Euroopas" lahendatakse!

Tuleb välja, et ka hruštšovkat on võimalik renoveerida nii, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Kuid tegelikult pole see kõik päris nii.

Raha palju, tolku vähe

Jutt käib EL kallist projektist SmartEnCity, mis on osa globaalsest Euroopa programmist Horisont 2020. See seitsmeks aastaks (2014–2020) kavandatud uuenduslik programmi neelab eelarvest kuni 80 miljardit eurot.

EL on selleks eraldanud 28 miljonit eurot. Arusaadavatel põhjustel räägitakse Tartust, kus eelmise sajandi 50-60-ndatel aastatel, nagu kogu NSV Liidus, ehitati massiliselt tänaseks elamiskõlbmatuks muutuvaid ühte tüüpi odavkortereid.

Balti vabariikides on lagunevate eluasemete probleem väga terav.

Huvitaval kombel tehakse nendes Uus-Euroopa riikides üha enam seriaale ja filme nõukogude minevikust. Näiteks filmiti Vilniuse Fabijoniškėse elamurajoonis hiljutist sensatsioonilist teleseriaali "Tšernobõl".

Jumal selle Lääne filmitööstusega. Lõppude lõpuks filmitakse Baltimaade linnades juba ka kauget nõukogude minevikku käsitlevaid Vene seriaale. Kui varem filmisid kodumaised (Vene – toim.) režissöörid seal "Pariisi" ja "Berliini", siis nüüd lähevad nad sinna otsima NSV Liidu-aegseid dekoratsioone.

Näiteks Vene seriaalis "Unustatu" ("Забытый") kujutatakse sõjajärgse nõukogu Riia Moskva rajooni slumme (forstadti), mida rahva seas tunti "Maskatška" nime all. Ilmselt on Venemaal sellist olusikku raskem leida kui Baltimaades.

Pealegi pole ebamugavates hruštšovkades elamine sugugi odav. Ajakirja The Economist andmetel võib näiteks Leedus talvekuudel väikese kahetoalise korteri küte maksta 20% tavalise leedulase keskmisest kuupalgast.

Briti ajakirjanikele sümpatiseerib eriti see, et Balti kortermajade elanikud on sunniviisiliselt ühendatud keskküttesüsteemiga, mis on neetud nõukogude kolooniaalmineviku pärand ega saa kokkuhoiu huvides end sellest lahti ühendada. See tähendab, et Balti riikide külmetavad tavaelanikud poleks neis sellist kaastunnet tekitanud.

Peamine probleem on elanike skepsis

Kuid nüüd on EL oma miljoniliste rahasüstidega appi tulnud. SmartEnCity projekti käivitamisel löödi palju lärmi. Eurooplaste veebiseminaride põhjal otsustades läks märkimisväärne osa EL eelarvest eraldatud vahenditest mainekujundusele, kuid tundub, et erilist entusiasmi see projekt kelleski ei tekitanud.

Piisab pilguheitmisest programmi reklaamimiseks loodud videokanali populaarsusele - kahe aasta jooksul kogus see ainult 27 tellijat (käesoleva materjali ettevalmistamise seisuga). Tavaliselt vaatab sealseid videoklippe vähem kui sada inimest ja keegi ei kommenteeri neid kunagi. Ometi võiks arvata, et projekt puudutab kolme Euroopa linna tuhandete elanike huve. Kuid isegi selle autorid on sunnitud tunnistama, et peamine probleem on elanike, keda "nutikas kodu" õnnelikuks tegema peaks, skeptilisus.

Üks selle põhjusi on "renoveerimise" kõrge hind. On fakt, et EL ja omavalitsused maksavad remondiks vajaminevast summast pisut üle poole. Üle 40% kuludest peaksid katma Eesti hruštšovkade korteriühistud. Nende elanikud aga ei saa sageli endale lubada nende renoveerimistööde eest mitu tuhat eurot välja käia ja on sunnitud laenu võtma: toetusi pakub riigi krediiditeenuse osutaja KredEx.

Kuid skeptitsismi peamine põhjus on selles, et ülemäärased võlad (näiteks mõned korteriühistud loobusid projektist, kui said teada, et kahetoalise korteri omanikul tuleb maksta 11 tuhat eurot) ei tasu paljude jaoks ära.

See pole nali. Projekti SmartEnCity pressiteadete järgi otsustades on peamised uudised töö edenemisest Tartus regulaarsed teated, et järjekordse hruštšovka seina kaunistavad pildid "Puu" või "Kolm neidu".

See kõik on muidugi renoveeritud majade eristamiseks teistest läheduses seisvatest lagunenud viiekorruselistest hoonetest, kus pole aastakümneid isegi kosmeetilist remonti tehtud, oluline, kuid fassaadi korrastamine ei lahenda elanike kardinaalseid probleeme.

Meedia on sellisest "moderniseerimisest" vaimustusest, kuigi poolteist või kaks aastat tagasi nimetati Venemaa linnade fassaadide remonti enne maailmameistrivõistlusi nördinult "Potjomkini küladeks". Ometi ei nõutud Venemaal, erinevalt Eestist, elanikelt selle eest obroki maksmist.

Arvestades aga, et Eesti ei ole pehmelt öeldes kõige päikselisem riik Euroopas, kahtlevad eksperdid sellise energeetika tasuvuses. Nende arvates lõpeb paneelide eluiga enne tehtud kulutuste tasuvusaega.

Ja sellist Euroopa Liidu ilmselgelt potjomkinlikku projekti üritatakse seada Venemaale eeskujuks. Tõsi, seejuures ei selgitata, kuidas majaseinal olev "Kolm neidu" lahendab lagunenud, ebamugavas väikeses korteris elamise probleemi, kus kandekonstruktsioonid on juba nii lagunenud, et neid tõenäoliselt ei saagi enam remontida. Kuid pärismaalaste probleemid ei huvita Brüsselit, kes eraldab raha ainult silmailuks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Ärimees tegi kolleegidele ettepaneku presidendile residentsi kinkida
Ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatised kasvavad
Komisjon toetab KredExi laenutagatiste piiride suurendamist
Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad kodutoetust taotleda
Tagid:
SA KredEx, renoveerimine, Tartu, Eesti, EL

Peamised teemad