18:00 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Swedbanki silt

Rootsis mõeldi välja, kuidas "Venemaa maksuga" kodanikelt raha ära võtta

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
11401

"Vene ohu" vastu astumine on kulukas ettevõtmine. Isegi neutraalse riigi jaoks, mis ametlikult NATO liige pole. Rootsi valitsus otsustas oma kaitse-eelarvet suurendada. Kuid nagu alati, on küsimus rahas – kust seda võtta, juurdleb raadio Sputnik vaatleja Kirill Bakejev.

Rootsi on teadaolevalt üks kõrgema maksumääraga riike maailmas. Kuninga alamad annavad riigikassasse peaaegu poole oma sissetulekust või veelgi enam. Ettevõtjad maksavad veel rohkem. Eriti pankurid. Rootsis arvatakse üldiselt, et inimesed maksavad seda raha riigile rõõmuga. Ja kui juba nii, siis ootavad Rootsi pankureid ees head ajad. Ja mitte ainult neid. 

Parlamendi riigikaitsekomisjon veenis ministreid ja parlamendiliikmeid, et Venemaa ohustab tõsiselt Rootsi julgeolekut. Pärast seda leppisid valitsuse ja kahe opositsioonipartei esindajad kokku riigi kaitse-eelarve suurendamises. Kuid nagu alati, on küsimus rahas – kust seda võtta?

Otsustati, et võetakse pankadelt. Teenisid ju riigi neli juhtivat panka 2018. aasta lõpus 3 miljardit krooni rohkem kui aasta varem. Nii et las aga investeerivad müütilise "Vene ohu" tõrjumisse Läänemerel. Sellise otsuse tegi riigi rahandusminister Magdalena Andersson ja arvutas kiiresti välja, et juba 2022. aastal on nii võimalik välja meelitada täiendavalt 5 miljardit krooni (508 miljonit dollarit). Mingeid vastuväiteid arvesse ei võeta.

Rootsi Pangaliidu juht Hans Lindberg kurtis, et see "kahjustab nii töökohti kui ka majanduskasvu". Ja ka otsuse ajastus on ebasobiv, sest praegu on riigis majanduslangus. 

Ühel või teisel viisil peavad Rootsi pangad uue maksu jaoks raha leidma. Tõsi, proua rahandusminister ei öelnud, kuidas seda tuleks arvutada. Kuid lubas hiljem täpsemat teavet jagada. Näib, et Rootsi pankuritel on nüüd rõõmu rohkem kui küll. Mis puutub tavakodanikesse, keda pangandussektori raskused ühel või teisel viisil mõjutavad - kes neilt ikka küsib...

Ja veel on huvitav, kuidas suhtuvad Rootsi kogemusse teiste Euroopa riikide valitsused? Lõppude lõpuks on "Venemaa ohu" tõrjumine mitte ainult Skandinaavia lõbu. Nii et eurooplastel on õige aeg muretsema hakata. Ja mitte Venemaa pärast (tema neilt raha ei küsi), vaid nende enda raha pärast, mis neilt mingil järjekordsel ettekäändel ära võetakse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Dresseeritud hülged otsisid Rootsi vetes allveelaevu
Miks Rootsi õhujõud Kaliningradi all luuramas käivad
Rootsi analüütikud: Venemaa valmistub täiemahuliseks sõjaks
Northern Wind: Rootsi pakub oma territooriumi sõjaks Venemaa vastu
Tagid:
maksustamine, pangad, rahandusminister, riigieelarve, kaitsekulutused, Rootsi

Peamised teemad