01:21 21. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Emmanuel Macroni ja Vladimir Putini kohtumine Prantsusmaal

Britid paluvad Macronil Putinist ära pöörata - mida London kardab

© Sputnik / Сергей Гунеев
Analüütika
lühendatud link
49 0 0

Kuigi Emmanuel Macroni ei saa kindlasti russofiiliks pidada, põhjustavad tema katsed Venemaaga suhete normaliseerimise ja "Ukraina kriisi" lahendamisega poliitilisi plusspunkte teenida Londonis üsna tõsist hüsteeriat.

Mitte iga päev ei avalda Londonis ilmuva Euroopa peamise finantsväljaande Financial Times toimetus oma veergudel Prantsuse presidendile adresseeritud avalikke kirju. Selleks, et vältida Prantsusmaa suhete normaliseerumist Venemaaga, otsustasid Financial Timesi toimetajad anda endast parima ja avaldasid avaliku kirja Macronile pealkirjaga: "Lääs ei saa Vladimir Putini agressiooni lihtsalt niisama kõrvale heita. Prantsuse president Macron peaks Moskvat puudutavates algatustes olema äärmiselt ettevaatlik".

Selle omapärase venevastase manifesti teksti põhjal saab hinnata Lääne eliidi teatud segmendi Venemaa-vastaste tunnete sügavust, kirjutab RIA Novosti autor Ivan Danilov. 

Londoni toimetuse arvates just seda Kiiev kardabki. Financial Times jagab ilmselt seda kartust, kuna see räägib Minski kokkulepetest negatiivselt ja nõuab, et Macron ei sunniks mingil juhul Zelenskõid selles küsimuses kompromissile jõudma.

Tuleb ometi kord ja alatiseks meelde jätta, et meie (Venemaa – toim.) geopoliitilistele oponentidele ja nendele, kes nende seisukohti jagavad, on Donbass "vähkkasvaja" ja selle elanikkond on selle loogika järgi vähirakud, mida tuleb vastavalt ravida. Muidugi Ukraina tervise säilitamise nimel.

Financial Timesi tekstis pole otsest viidet, kelleks nad peavad venelasi ja kogu Venemaad. Kuid pole erilisi kahtlusi, et meisse ja meie riiki (Venemaasse – toim.) ei suhtuta paremini. Veelgi enam, mistahes katsed ehitada "Euroopat Lissabonist Vladivostokini" põrkuvad vastu Londoni vihast kisa ning kunagi auväärse Briti ajakirjanduse "kuldsed sulesepad" teavitavad eurooplasi, et nad üritavad nakatada puhta ja terve mandri suure " Kaliningradist Vladivostokini ulatuva vähkkasvajaga", mis tähendab, et tuleb viivitamatult mõistus pähe võtta.

Президент РФ Владимир Путин и президент Франции Эмманюэль Макрон
© Sputnik / Михаил Климентьев
Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron
Muuseas, Venemaaga suhete normaliseerimise vastastel ei ole pinnuks silmas mitte ainult Donbass. Nad on endiselt väga mures ka Krimmi ja Trumpi pärast, samuti võimaluse pärast, et kõige hea sümbol - Suur Seitsmik - täieneb taas Venemaaga ja seda ei saa nad kuidagi lubada. 

"Isegi kui Ida-Ukrainas saaks kokkulepet sõlmida Kiievit kahjustamata, on Venemaa suhtes rakendatavate sanktsioonide mõningane leevendamine võimalik, kuid see ei tohiks viia lääne suhete normaliseerumiseni Moskvaga.

Euroopa julgeoleku ja tuumaalase koostöö nimel Iraaniga ning Venezuela heaks on dialoogi taastamine Venemaaga oluline, kuid Moskva G7-sse tagasivõtmine, mida mainisid Macron ja USA president Donald Trump, tähendaks aga vaatamata Krimmi jäämisele annekteerituks järeleandmist ja nõustumist Euroopa naabri vastu suunatud Venemaa agressiooni tulemuste tunnustamist ja sellega leppimist," kirjutab Financial Times.

G-7 саммит
© AP Photo / Markus Schreiber
G-7 tippkohtumine
Selle poolt, et Macron saab endale lubada Venemaa suunas kompromisside ja järeleandmiste tegemisest loobumist, tuuakse järgmised argumendid.

Venemaa presidendi populaarsus on pärast enneolematut Krimmi-järgset tõusu langemas, Moskvas toimuvad opositsiooni meeleavaldused ja ebapopulaarsed reformid survestavad Venemaa sisepoliitilisele stabiilsusele. 

Kõige naljakam "Macroni üleskutse" juures on see järjekindlus, millega ühe juhtiva Euroopa väljaande toimetus jätab tähelepanuta põhjused, miks Prantsusmaa riigipea üritab oma võimaluste ja kujutlusvõime piires suhteid Venemaaga muuta. 

Президент Франции Эммануэль Макрон
© REUTERS / POOL New
Prantsusmaa president Emmanuel Macron
Kuigi president Macron kordas oma programmilises kõnes Prantsusmaa diplomaatilisele korpusele Venemaa kohta levinud müüte ja kandis kõik Venemaa saavutused Euroopa nõrkuse arvele, märkis ta siiski kaht olulist fakti, millega tuleb arvestada.

Esiteks: ilma Venemaata on Euroopas võimatu üles ehitada elujõulist julgeolekuarhitektuuri ning Euroopa muutmine USA ja Venemaa vaheliseks lahinguväljaks on põhimõtteliselt väga halb idee Euroopa enda jaoks.

Teiseks: lääne hegemoonia (selle sõna kõige laiemas tähenduses) on läbi ja maailmale pole enam võimalik midagi dikteerida. See tähendab, et tuleb otsida võimalusi Moskvaga kokkuleppe saavutamiseks ja Krimm ei ole sellele takistuseks ning enne kui rääkida "Venemaa agressioonist" ja rahvusvahelise õiguse rikkumisest peaks London hoolikalt peeglisse vaatama. 

Seejuures tuleb avaldada tunnustust Financial Timesi toimetuses töötavale Briti meedia eliidile, kes põlgab võrdsel määral nii rahvusvahelise õiguse kui ka demokraatliku tahteavalduse tulemusi, sõltumata sellest, kas see toimus Venemaa Krimmis või Suurbritannia Brexiti-referendumil, mida nad samuti tühistada tahaksid.

Õnneks näitab praktika, et demokraatiavastased ja põhimõttelised russofoobid (mingil põhjusel ilmnevad need omadused peaaegu alati üheaegselt) on ajaloos valel poolel ja kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks saab see, et kuigi Financial Timesi toimus haugub, läheb Prantsusmaa diplomaatiline karavan aeglaselt edasi Kremli suunas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

 

Samal teemal

"Reetur Macron" on hakanud Putini tsitaatidega rääkima
President Macron pöördus Euroopa rahvaste poole, aga teda ei võetud eriti kuulda
Macron: Balti riikide kuulumine Schengeni tsooni on viga, mis tuleb parandada
Macron pärast kohtumist Putiniga: Euroopa ulatub Lissabonist Vladivostokini
Tagid:
G7, Venemaa, The Financial Times, Emmanuel Macron, Prantsusmaa

Peamised teemad