14:24 15. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Kotkas ründab drooni Prantsusmaal toimunud õppustel.

Villem Rooda: droonilöögi saladused

© REUTERS / Regis Duvignau
Analüütika
lühendatud link
8510

Õhurünnak Saudi Aramco naftarajatiste pihta mitte ainult ei tõstnud naftahindu maailmas, vaid viis moslemimaailma ka sõjalise konflikti puhkemise äärele.

Õhurünnak Saudi Araabia naftatöötlemiskomplekside pihta lõi Pärsia lahe piirkonnas uue pingekolde, valades piltlikult öeldes õli peale juba peaaegu kustutatud kahjutulele. USA räägib võimalikest vastulöökidest ja uutest sanktsioonidest Iraanile, kes USA arvates on vastutav Saudi Araabiale tehtud õhulöökide eest.

Sputnik Eesti sõjaline vaatleja, endise Nõukogude sõjaväeluure (GRU) vanemanalüütik Villem Rooda leiab, et Iraan pole põhjust selles rünnakus süüdistada.

USA liitlased NATO-s Washingtoni Iraani-vastast kampaaniat ei toetanud, kuid ei tõkestanud ka tema ambitsioone, ehkki oleksid olemasolevaid võimalusi arvestades võinud seda teha. Iisrael jäi aga USA truuks liitlaseks, kuid isegi tema võib oma seisukohta valimistulemusi arvestades korrigeerida.

Saudi Araabia loobus seekord ise konkreetsetest meetmetest Teherani "karistamiseks". Ehkki kroonprints Mohammed bin Salman Al Saud on alati olnud Iraani vastu jõu kasutamise toetaja, pidi ta arvestama nii valitseva reaalsuse, kui ka jõujoontega Araabia Riikide Liigas, kus sunniidi Saudi Araabia ja šiiidi Iraani vahelist suurt sõjalist konflikti peeti õigustamatuks ja äärmiselt ohtlikuks.

Võiks muidugi arutleda, et löök Saudi Aramco taristule antigi selleks, et sundida prints Salmanit jätma tähelepanuta sõjalise konflikti vastaste arvamused, ja ikkagi andma USA nõudmisel ja toetusel löök Iraanile. Selles oleks teatud loogika ja see versioon on vägagi usutav, kuid selle kinnituseks pole mingeid tõendeid.

Rünnaku fakt ise on aga vaieldamatu. Kes siis ikkagi selle toime pani? Kõigepealt tuleks tõenäoliste ründajate nimekirjast välja jätta Iraan. Kindlasti tahaks ta igal võimalikul moel Saudi Araabiat kahjustada ja tõsta pingeid Pärsia lahe piirkonnas, kuid vaevalt et sellisel moel.

Iraan ise naftaväljade ründamise peale välja ei läheks, kuigi ei saa välistada, et keegi Teheranis võis sellist kavatsust varjatult toetada.

Iraan saab aga ei taha

Puhttehniliselt on Iraan täiesti võimeline raketi- või droonirünnakuks Saudi Araabia, Abkayki ja Khuraisi naftarajatiste pihta, mis asuvad Riyadhist kirdes. Selleks vajalikud vahendid ja võimalused on tal olemas. Hinnates aga rünnakut sõjaväelase vaatenurgast, tuleb tunnistada, et Iraani geograafiline asend välistab praktiliselt saudide naftarajatistele eduka õhulöögi võimaluse.

Teadaolevalt eraldab Iraani Araabia poolsaarest Pärsia laht. Vahemaa Iraani piirist Saudi Aramco naftarajatisteni pole droonide ja rakettide lennuulatust arvestades kuigi suur.

Araabia poolsaar
Kuid rakettide või droonide hüpoteetiline lennutrajektoor Iraanist üle lahe on suur probleem. Õhuruum mere kohal on hästi jälgitav nii kaasaegsetele Saudi radaritele, mis asuvad Dammamis, Mina al-Ahmadis ja teistes piirkondades, kui ka Kuveidi, Katari, Bahreini ja AÜE õhutõrjesüsteemidele.
On raske uskuda, et selline õhulöök Aramco rajatiste pihta oleks jäänud neil kõigil märkamata. Muul viisil poleks Iraan aga oma territooriumilt õhurünnakut sooritada saanud.

Hutisid ei usu keegi

Seega, kui oletada, et Iraan selle õhulöögi sooritas, siis tuleb leppida tõsiasjaga, et ta pidi seda tegema võõralt territooriumilt. Aga kust?

Sellele küsimusele on vastanud kaasaegsed "selgeltnägijad" - USA luureteenistused, kes on korduvalt näinud ja fikseerinud sündmusi, mida keegi teine ​näinud pole (ja mida mõnikord polegi toimunud). Ja jällegi — kui nad selle rünnaku fikseerisid, siis kus on tõendid?

Kui Iraanil tuleks pähe ootamatult rünnata huti võitlejate kontrolli all olevalt Jeemeni territooriumilt ja panna vastutus rünnaku eest neile, siis oleks selle plaani täitjatel droonide ja rakettide toimetamisega Araabia poolsaare edelaossa - Jeemenisse suuri probleeme.Põhimõtteliselt on selliseid relvi võimalik toimetada Iraanist Iraagi territooriumile, kuid Iraagist Jeemenisse on neid praktiliselt võimatu edasi toimetada.

Jeemenis asuvad suured koalitsioonijõud pole siiani suutnud huti võitlejatega hakkama saada. Mässuliste kontrolli all mitteolevatel aladel valitsevad nälg ja epideemiad. Samal ajal mässuliste kontrolli all olevatel aladel nälga ega haigusi praktiliselt pole, kuid vaenutegevuse tagajärjel on neid alasid märkimisväärselt kahjustatud.

Sputnik Eesti teatel kasutati rünnakus kalleid Prantsuse päritolu droone. Isegi kui eeldada, et hutidel olid tõesti Prantsuse droonid lennuulatusega 1500–1800 km, siis polnud vahemaa Aramco tehasteni nende jaoks probleem, kuid ka sel poleks õhulöök saanud jääda märkamatuks.

Sedatüüpi droonide kiirus on väike. Laengu kandevõime on neil Saudi Araabias registreeritud purususte põhjustamiseks piisav, mis viitab sellele, et droonid olid umbes kaks tundi Saudi Araabia õhuruumis, lennates edelast kirdesse. Jääb arusaamatuks, kuidas said nii kaua jälgitavas õhuruumis viibinud ründerelvad õhutõrjesüsteemidele märkamatuks jääda.

Ameerika radarid võisid jääda "pimedaks"

Võimalikest ründajatest asuvad sihtmärkidele kõige lähemal Iraagi šiiitide Iraani-meelsed üksused. Kuid neid eraldab ja saudidest kaks Ameerika sõjaväebaasi, kus on tänapäevased kaugseireradarid. Pole mingeid andmeid, et see kaasaegne tehnika oleks ühegi võõra objekti lennu fikseerinud.

Droonid või raketid võidi hüpoteetiliselt välja lasta ka Saudi Araabia enda territooriumilt, kuhu nad võidi toimetada mööda ligipääsmatuid kõrbeteid, näiteks hutide, või isegi kellegi poolt Saudi opositsioonist.

Mis siis ikkagi toimus?

Poliitikute ja sõjaväelasti intervjuusid toimunu seletustest ja kirjeldustest juhtunu kohta on meedias enam kui piisavalt, kuid kui neid hoolikalt uurida, selgub, et tegelikult pole teada isegi see, kas rünnak tehti rakettide või droonidega. Küsimusi on palju ja avalikkusele kättesaadavates teabeallikates neile vastuseid pole ja tõenäoliselt ei tulegi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Teheran: Iraan ei lase end naftaturult välja tõrjuda
Zarif: USA ei saa ühtegi alustatud sõda lõpetatud
Eksperdi prognoos: Saudi Araabiale läheneb x-tund
Iraan: rünnakud Saudi naftarajatiste vastu on Jeemeni valitsuse kaitsesmeetmed
Tagid:
radar, Jeemen, Iraan, õhulöök, nafta- ja gaasiettevõted, Saudi Araabia

Peamised teemad