08:16 18. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Jaani seek ja SEB peahoone Tallinna kesklinnas

Eesti Pank ei meenuta vana asja, et silm pähe jääks

© Sputnik / Вадим Анцупов
Analüütika
lühendatud link
Eesti valitsus - 2019 (105)
72 0 0

Miks peaks pensionieelik olema kasin ja lojaalne pensionikoguja, kui kõrgelt koolitatud ja hästi makstud pankur on küll hea pensionifondide hooldustasude riisuja, kuid mitte suurem asi kogujate raha kasvataja.

Eesti Pank on võtnud vaevaks prognoosida, kuidas mõjutab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine Eesti inimeste head käekäiku lähemas ja kaugemas tulevikus juhul, kui teise pensionisambaga liitujad seni kogutu seadusandja lubatud viisil välja võtavad ja omatahtsi huugama panevad.

Kuid enne kui tumedat tulevikku ennustada, oleks keskpankurid võinud minevikku meenutada ja selle pinnalt siis olevikku analüüsida, on Sputnik Eesti kolumnist Indrek Sooda tagantjärgi tark. Mis oli tookord eesmärk, kui pea kakskümmend aastat tagasi maksumaksjaid tulevase meepoti juurde meelitati?

Sõnaga "kogumispension" meenub ehk kõigepealt hallide juuste ja habemega, siis veel dopingukahtluseta kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kes telereklaamides teise pensionnisambaga liitujatele vanaduspõlves palmisaarel õdusat äraolemist lubas. Ja kas ei pakkunud tolleaegne hobuseraualogoga Ühispank teise sambaga liitujatele purki mett juba liitumisel.

Juttu oli tol ajal küll ka sellest, et kogutav raha saab edendama kodumaist, alles tärkavat ettevõtlust, kuid ei meenu, et kodumaise ettevõtluse ülevalhoidmine, või järgnevate põlvede pensionikindlustus olekski olnud asja eesmärk omaette.

Nüüdseks on tollest kaugest ajast pea kakskümmend aastat möödas. Usinamatel sajandi algusest kogujatel on kogunenud pensioniarvele 20 tuhat eurot, kellel rohkem, kellel vähem. On paras aeg minevikust kokkuvõtteid teha ja alles siis tulevikku vaadata.

Kui kahekümnest tuhandest üksikisiku tulumaks ära maksta, siis soojale maale kohale ju tõesti jõuaks, rannaliivale pikali saaks ka visata ja mojitogi tellida aga elu lõpuni sellest ilmselt ei piisaks. Ja vaevalt et Andrus isegi tänu saadavale suurele kogumispensionile nüüd vaid igavusest kõnnumaadel treeneritööd teeb. Tal veidi vara ka.

Oleme siis vaesed aga oleme ausad. Kui saada tagasi see raha, mida kakskümmend aastat kõrvale pandud on, siis mitte mingi valemiga see kogujale järgnevaks veel elada jäänud kahekümneks aastaks tõotatud 60% endisest sissetulekust ei kindlusta. Aga just seda lubati. Igatahes jääb see alla isegi esimesest sambast riigi toel niigi iga-aastaselt juurde "tilkuvale" 7-8-protsendisele pensioniindekseerimisele.

Praegune valitsuskoalitsioon justkui püüab teoks teha seda, mida toona liitujale nii reklaamides kõigile korraga, kui supermarketi eeskojas iga varrukastsikutaja poolt eraldi lubati – sina, liituja, hakkad sellest, praegu kõrvale pandavast 2+4 protsendist palgast tulevikus priskelt ja muretult elama.

Nüüd siis, palun väga, ongi see tulevik käes. Pacta sunt servanda, ehk lepitut tuleb täita, nagu vanad roomlased ütlesid, laske nüüd kogujal, kuniks talle veel elu antud, oma raha laiaks lüüa, kasvõi edasise investeerimisega, kui ta muul viisil sellest rahast loobuda ei raatsi. Milleks siis nüüd need ennustused tumedast tulevikust.

Pensionireform kaitseb inimesi vanaduspõlves vaesuse eest, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Või teistpidi, seadkemgi siis suu seki järgi ja ütlemegi, et kallis sambakoguja, sinu 2+4 protsenti palgast oli ja on vaja mitte selleks, et sa ise tulevikus vanaduspõlves liiguks ja looks ja lehvitaks, vaid selleks, et sinu lapsed hinges püsiksid ja ettevõtluse korras kauneid kodasid rajada saaksid. Sinule endale on antud ainult su oma teenitud raha surmani kõrvale panna, mitte aga seda kulutada.

Aeg on läinud maa ja mere peal ja silm seletanud, et ega pensionikoguja seisukohalt pole saadav pooltki nii armas, kui kunagi külatänaval lubatu. Seda aga kõrgesti koolitatud ja hästi makstud keskpankurid ei meenuta. Ja nii ongi nende ennustatav tulevik selline püksipissimise hoiatus ja soovitus: laske rahal ikka vanaviisi meie rüppe lennata, muidu saab teil ja kogu riigil olema veel kaua aega külm ja paha.

Või küsigem nii, miks peaks pensionieelik olema kasin ja lojaalne pensionikoguja, kui kõrgelt koolitatud ja hästi makstud pankur on küll hea pensionifondide hooldustasude riisuja, kuid pole suurem asi rahakogujate rahakasvataja. Mitteresidentide raha pesta on üks asi, residentide hoiuseid kasvatada aga hoopis midagi muud. 

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

Teema:
Eesti valitsus - 2019 (105)
Tagid:
pensionifond, majandus, prognoos, Eesti, pensionireform, Eesti Pank

Peamised teemad