08:28 21. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
Kuidas Eesti  Putinit vastu võtab, illustreeriv foto

Putini visiit Eestisse annaks Tallinnale ajaloolise võimaluse leppida

© Sputnik / Александр Заболотный
Analüütika
lühendatud link
Kaljulaid kutsus Putini Eestisse (7)
8520

Vaid Eesti juhtkonnast sõltub, kas Venemaa presidendi Vladimir Putini saabumine Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile avab Eesti ettevõtlusele uued perspektiivid tohutul Venemaa turul või mitte, analüüsib kolumnist Nikolai Filonov.

Pärast seda, kui Eesti presidendi kantselei saatis Venemaa presidendile Vladimir Putinile ametliku kutse külastada Eesti ja osaleda Tartus toimuval soome-ugri rahvaste maailmakongressil, võib suure tõenäosusega väita, et see visiit toimub.

Küsimus on ainult selles, kas Eesti suudab sellest ka vähemalt mingisugustki majandusliku kasu ammutada või siis kasutab ta lääneliitlaste poliitilisele konjunktuurist lähtuvalt võimalust suhted idanaabriga täielikult ära rikkuda.

Kui see visiit poleks olnud võimalik, poleks Kersti Kaljulaidi Moskva visiidi ajal mingit kutset esitatud. Praktika näitab, et "ekspromptiga" maailma suurjõudude riigipeadega suheldes ei tegelda. Tähendab, Kaljulaidi ettepanek lepiti kokku juba kohtumise ettevalmistamise käigus ja sellele saadi positiivne vastus.

Mari kultuuri päevad, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Кондратюк

Kuid absoluutset garantiid selle visiidi toimumiseks siiski pole. Eesti näitas üles tahet dialoogi alustamiseks ja Venemaa president otsustas pärast aastaid kestnud jäiseid suhteid anda väikesele Balti riigile selleks võimaluse. Miks seda ametliku Tallinna jätkuva russofoobse retoorika taustal tehti? Ilmselt Eesti majanduslike perspektiivide ja sellest tuleneva lepingulise potentsiaali analüüsi tulemusel.

Segaste aegade valik

Kuni maailmapoliitikas tekkinud kataklüsmideni sobis Eesti Venemaa-poliitika selgelt lääneliitlaste seatud raamistikku. Samal ajal tagasid liitlased ka Eesti majandusliku stabiilsuse. Kuid viimastel aastatel pole lääne toetus Eestile enam nii ühemõtteline olnud ning vaidlused EL juhtivate riikide ja USA vahel, samuti sanktsioonide sõda Venemaaga on Eestile kaasa toonud märkimisväärsed majanduslikud tagasilöögid, mis EL vähenevate toetuste taustal ähvardavad sisepoliitiliste probleemidega.

Ja kui nii, siis on aeg vähemalt midagi ette võtta, et Eestile geograafilise asendi tõttu nii loomulik koht Venemaa turul tagasi saada. Kuid ka Venemaal on oma huvid. Miks seista vastu Eesti sunnitud sammudele, kui see sobitub ideaalselt naaberriigiga heanaaberlike suhete arendamise plaanidega? Kuid eeldada, et Venemaa on valmis suhete tõeliseks normaliseerimiseks ilma Eesti-poolsete järeleandmisteta, on vähemalt naiivne.

Mida Venemaa küsida võib? Eelkõige seda, mida Eesti juhtkond on võimeline ära tegema iseseisvalt. Näiteks NATO vägede arvu küsimust vabariigi territooriumil ei otsustata ilmselgelt Tallinnas ning seetõttu peetakse vastavaid läbirääkimisi Washingtoni, Berliini ja Brüsseliga.

Samas Venemaa transiidist läbi Eesti taristuettevõtete on täiesti võimalik rääkida. Ja kindlasti tõstatub küsimus venekeelse elanikkonna olukorrast Eestis ja eriti venekeelse hariduse säilimisest. Kui kokkuleppele ei jõuta, peab Eesti järgmist võimaluse ootama väga kaua. Tuletan meelde, et Venemaa presidendi (Boriss Jeltsini) eelmine visiit Eestisse toimus koguni 1991. aastal.

арельеф Бориса Ельцина в Таллинне
Boriss Jeltsini bareljeef Tallinnas

Selle taustal mõjuvad Venemaa ja naaberriigi Soome riigipeade regulaarsed kohtumised alalise etteheitena Eestile aja raiskamises ja kasutamata võimalustes oma kodanike elu parandamiseks.

Must stsenaarium

Muidugi on optimistliku stsenaariumi kõrval ka pessimistlik, näiteks kui Eesti võimud otsustavad tekitada Tartus Vladimir Putinile probleeme. Eesti välisministril Urmas Reinsalul oleks tõenäoliselt väga hea meel nõuda Venemaa presidendilt või Venemaa välisminister Sergei Lavrovilt hüvitist "Nõukogude okupatsioonikahju" eest.

Visiidi ajal pole välistatud ka provokatsioonid pikettide kujul, vene rahvuskaaslaste ahistamine või vene ajakirjanike tegevuse takistamine Eestis. Kui see toimub Eesti poliitiliste jõudude algatusel või lääneliitlaste "nõudel", võib Eesti kaotada mitte ainult võimaluse viia Venemaal läbi uusi majandusprojekte, vaid ka kõik, mis rasketele aegadele vaatamata kahepoolsetes suhetes siiani positiivset oli. Näiteks Eestile arvestatava sissetuleku toonud Vene turistid või Eesti sadamate kasutamine reservsadamatena.

Kauplemine on asjakohane

Siiski tahan loota positiivsele stsenaariumile. Soome-ugri rahvaste maailmakongress on suurepärane võimalus ühiste kokkupuutepunktide otsimiseks. Eesti kui soome-ugri riik on korduvalt teatanud, et ta on huvitatud Venemaa soome-ugri rahvaste õiguste säilitamisest ja laiendamisest.

Võib eeldada, et Venemaa on selles küsimuses valmis tegema kompromisse, kui Eesti omakorda suudab tagada siin elava venekeelse vähemuse õigused. Lisaks on endiselt probleemiks uus sild üle Narva jõe, Eesti ettevõtluse kaitse Venemaal jne. Tõenäoliselt tasuks siiski proovida mitte jätta kasutamata nii haruldast võimalust ja vähemalt milleski kokku leppida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks:

Teema:
Kaljulaid kutsus Putini Eestisse (7)

Samal teemal

Kaljulaid kutsus Putini Eestisse
Tagid:
analüütika, soome-ugri, kongress, Tartu, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid, Venemaa, Eesti

Peamised teemad