18:06 15. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Veenev heidutus: häirevalmidusse seatavad Avangardid muudavad NATO raketitõrje mõttetuks

Veenev heidutus: häirevalmidusse seatavad "Avangardid" muudavad NATO raketitõrje mõttetuks

© Sputnik / The Ministry of Defence of the Russian Federation
Analüütika
lühendatud link
Relvastus (192)
18031

Venemaa rahuarmastust tagavad usaldusväärsed strateegilise heidutuse vahendid. Sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko arutab lahinguülesannete täitmisele asuvate ülihelikiiruseliste "Avangardide" tehniliste eeliste teemal.

Orenburgi lähedal lahingvalvesse seatud ülihelikiirusega "Avangardide" üksused on Venemaa kaitsevõime tehniline tipp ja samal ajal kõigi Venemaa liitlaste julgeoleku tagajaiks. Samal ajal ei nõua Moskva partnereilt erinevalt Washingtonist kaheprotsendiseid sissemakseid riigikaitsesse.

Novembri lõpus seatakse häirevalmidusse kaks uut tüüpi tuumaraketti UR-100N UTTH, mis hakkavad kuuluma esimesse "Avangard"-kompleksidega varustatud raketipolku.

Strateegiliste raketivägede Dombarovski diviisis on käimas rakettide ettevalmistus ja ning kaitstud komandopunkti süsteemide kontrollimine. Praktikas on vaja kontrollida "Avangardi" ühilduvust raketirünnaku hoiatussüsteemiga ja töötada välja ilmastikuoludest sõltumatu kasutuskord. Lähitulevikus asuvad häirevalmidusse kaks polku, mille käsutuses on kokku 12 šahtides paiknevat "Avangardi" kompleksi.

© Минобороны РФ
"Avangardi" katsetus

Ülihelikiiruselise planeeriva ploki proovistart viidi edukalt läbi 2018. aasta detsembris – Kamtšatka Kura polügoonile paiknenud sihtmärk hävitati. Mõni aeg varem asusid Lõuna sõjaväeringkonnas katse-häirevalmidusse 10 MiG-31 hävitajat, mille relvastuses on raketitõrjesüsteemide jaoks püüdmatud raketid "Kinžal".

Selgus, et Moskva hüperhelirelvad polegi "kõigest arvutianimatsioonid". See tõdemus põhjustas Washingtonis suure segaduse. Tõepoolest, selleks, et jätkata välispoliitikat jõupositsioonilt, peab USA Venemaale järele jõudma, aga seni pole neil isegi vastavat tehnoloogiat.

Maailma päästab Vene relvade ilu

"Avangardi" lahingplokk stardib mandritevahelise ballistilise raketi UR-100N UTTH pardal, mis on võimeline pikka aega kosmoses liikuma, tehes Maa orbiidil tiire. Eeldatud ajal eraldub "Avangardi" plokk kanderaketist ja siseneb atmosfääri tuhandete kilomeetrite kaugusel sihtkohast.

Tema peamised erinevused tavapärastest mandritevahelistest lõhkepeadest on tohutu kiirus ja ettearvamatu liikumine kogu lennutrajektoori vältel – kuni vaenlase objekti hävitamiseni.

"Avangardi" ründeplokid suudavad manööverdada tihedais atmosfäärikihtides 20-kordse helikiirusega ja läbida mandritevahelisi distantse. Seejuures on sedavõrd kiired ülihelikiiruselised plokid väga tõhusad isegi ilma tuumalaenguta.

Suur kiirus ja täpsus võimaldavad ka konventsionaalse relvastusega "Avangardil" hävitada kõige paremini kaitstud sihtmärke kõikjal maailmas.

Kaitset "Avangardi" eest veel ei eksisteeri. Planeeriva ploki omadused võimaldavad tal mööduda kõigist Ameerika globaalse raketitõrjesüsteemi teabe- ja ründressursside piirkondadest.

Euroopa kavatseb luua üliheliraketi püüduri alles 2030. aastaks – selleks ajaks lähevad Venemaa relvad aga kaugele eest ära. Ja seda mitte ainult maismaal.

Nii näiteks valmistati laevastiku tarvis üliheliraketid 3M22 "Tsirkon", mis hakkavad kuuluma nii pealvee- kui allveelaevade relvastusse. "Tsirkonid" on võimelised tõhusalt hävitama terveid vaenlase lennukikandjagruppe.

Ühtne raketisüsteem "Jars" on samuti kohandatud erinevat tüüpi platvormide jaoks, sealhulgas ka raudteele. Isegi nõela on heinakuhjast lihtsam leida kui "Jarsiga" kaubavagunit Venemaa avarustel.

Loodi ka uus šahtides paiknevate raskete vedelkütusrakettide kompleks "Sarmat" (stardimass 110 tonni, 10–15 a" 750-kilotonnist eralduvat lõhkepead. "Sarmati" kompleks asendab Krasnojarski territooriumi ja Orenburgi positsioonipiirkonna raketidivisjonides asuvad "Vojevodad".

Õnnelik 13. divisjon

Esimeste "Avangardide" paigutamine Orenburgi oblastisse pole võib-olla juhus.

Planeerivad ülihelikiirusega plokid asuvad samal kaugusel (umbes 8800 km) nii Washingtonist kui ka Minuteman III ICBM šahtidest (kolmes Wyomingi, Montana ja Põhja-Dakota baasis asuvad 450 raketti on Ameerika tuumatriaadi selgrooks) ning märkimisväärsel kaugusel USA ja NATO rakettide stardipositsioonidest. Nagu ettearvamatu trajektooriga strateegilisele heidutusrelvale kohane.

Lisaks on 13. raketidivisjoni enam kui poole sajandi jooksul peetud riigi relvajõudude võimsaimaks ja professionaalseimaks. Uusim "Avangardi" kompleks suurendab strateegilise divisjoni ja kogu Venemaa relvajõudude potentsiaali.

Strateegiliste raketivägede juhtimissüsteemi töökindlust ja tõhusust testiti oktoobris strateegiliste õppuste "Äike-2019" käigus, milles simuleeriti tuumakonflikti.

Manöövritele kaasati strateegiliste raketivägede, maaväe raketibrigaadide, Venemaa kauglennuväe ja mereväe raketilaevade üksused – kogu tuumatriaad – kokku 12 tuhat sõjaväelast, 213 strateegilise raketiväe stardiseadet, üle 100 lennuki, 15 laeva, 5 allveelaeva, 310 erinvat lahingumasinat ja muudki eritehnikat.

Juhtimist teostas Riiklik Kaitsejuhtimise Keskus – ülemjuhataja, Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini osalusel.

Harjutati olukorda, kus pärast Venemaa vastu sooritatud ulatuslikku tuumarünnakut viivad riigi relvajõud läbi oma strateegilist operatsiooni.

Tavarelvastusega heidutusjõud (maaväe raketibrigaadid ja mereväe raketilaevad rakettidega "Kalibr") korraldasid rünnaku tingliku agressori raketitõrjeüksuste ja raketirünnaku hoiatussüsteemide vastu. Seejärel andsid strateegilised tuumajõud (Venemaa Föderatsiooni strateegiliste raketivägede, mereväe ja õhu-kosmosejõudude raketisüsteemid) otsustava vastulöögi "vaenlase" objektide pihta.

Vene väed tegutsesid laitmatult. Tinglik vastulöök tõenäolisele agressorile osutus sedavõrd veenvaks, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg muutis kiiresti oma tooni:

"Neil rasketel aegadel peame vältima valearvestusi ja arusaamatusi. Ja taastama usalduse seal, kus võimalik. Püüdleme konstruktiivsemate suhete poole Venemaaga."

Selgub, et Moskva pole viimase üheksa aasta jooksul asjata armee ja mereväe ümberehitamiseks umbes 20 triljonit rubla kulutanud. Kestev rahu maailmas on seda väärt.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Lugege lisaks:

Teema:
Relvastus (192)

Samal teemal

Relvastus
Tagid:
analüütika, heidutus, relvastus, Avangard, Venemaa

Peamised teemad