00:47 10. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1342
  • RUB80.0425
Analüütika
lühendatud link
50

Venemaa ja USA suhted pole kaugeltki sõbralikud, kuid teerada tallatakse sisse kõndides. Pole vaja kohut käia ega sõimelda, vaid lihtsalt sagedamini kohtuda ja juttu ajada, leiab VF valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent Gevorg Mirzajan.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov käis 10. detsembril oma USA kolleegi Mike Pompeo kutsel Washingtonis, kus ta kohtus mitte ainult riigisekretäri, vaid ka USA presidendi Domald Trumpiga. Ministril ja presidendil oli paljustki kõnelda - niihästi kõrgelennulistel ja menukatel teemadel kui ka tegelikest muredest ja suhete perspektiividest.

Ütle silmast silma

Esmapilgul paistab, et kohtumine ei kulgenud just ametiredeli kohaselt. Lavrov kui Venemaa välisminister pidanuks kohtuma ainult oma ameeriklasest ametivennaga, aga mitte presidendiga. Aga seda protokollireeglit rikutakse, kusjuures mitte ainult ameeriklaste, vaid ka venelaste poolt (mäletame ju Putini ja Pompeo kohtumist tänavu maikuus).

President kohtub isiklikult välisministriga sel juhul, kui neil tõepoolest on, millest rääkida või kui tema kolleeg (teise riigi riigipea) mingil põhjusel tulla ei saa. Sest nagu Sergei Lavrov täiesti õigesti märkis – suhelda on kasulik ja suhtlus on alati parem kui selle puudumine. Iseäranis nüüdsel, kahepoolsete suhete ülimalt keerulisel perioodil.

Muidugi ei ole kaugeltki kõik temaga sama meelt. Esindajatekoja luurekomisjoni esimees Adam Schiff (üks Donald Trumpi tagandamismenetluse promootoreist) postitas Twitteris nördinud säutsu, pahandades kohtumise fakti enese üle. "Vaenlasi kutsutakse meile külla, liitlasi aga ei lubata... Täna saavad nad tähistada Venemaa propaganda edusamme," teatas ta.

Ameeriklaste ajakirjandus oli samuti pahane – kui lausa mitte kohtumise enese, siis vähemalt selle üle, et see oli meediale suletud.

Kui aga rääkida kõneluste sisust, siis Trumpi sõnul arutati "väga toredal kohtumisel Venemaa välisministri ja Venemaa esindajatega" paljusid küsimusi, mille hulgas olid vastastikuse kaubavahetuse väljavaated, Iraan, Põhja-Korea, INF leping, tuumarelvastuskontroll, aga ka USA valimistesse sekkumine. Sekkumine, mida tegelikult pigem tõsiselt ei arutatud (no mida seal ongi arutada?), ent mida Trump ei saanud jätta teemade loetellu lisamata, kuna vastasel juhul oleks Kongress ja ajakirjandus ta elusalt nahka pistnud.

Teisalt oli kõne all ka teema, mida Trump nimelt ei maininud – lähtuvalt sestsamast soovist mitte saada demokraatide poolt alla kugistatud. Selleks jutuaineks oli Ukraina, mida Trump Kongressi meelest igati peale pressib, soovides seda oma sise- ja välispoliitilistel eesmärkidel ära kasutada.

Paljud eksperdid on veendunud, et ameeriklaste president on valmis USA tegeliku loobumise Kiievi toetamisest vastutasuks järeleandmiste eest teistes küsimustes (sh Iraan, Põhja-Korea ning teemade nimistus mainitud Süüria ja Hiina) Moskvale "maha müüma".

Seetõttu olnuks Trumpil kõige muu kõrval ilmselt vägagi huvitav kuulda Sergei Lavrovi suust midagi Normandia tippkohtumise tulemustest. Mitte kommünikee sõnastuse, vaid selle kohta, mismoodi Venemaa võimuesindajad pärast istungjärku ja mitmetunniseid läbirääkimisi Ukraina presidenti Zelenskõisse suhtuvad, kuivõrd läbirääkimisvõimeliseks teda peetakse. Ning kuulda seda mitte Pompeolt, kellega Lavrov seda teemat kahepoolsel kohtumisel arutas, vaid isiklikult Venemaa ministri suu läbi.

Arutada muudki peale kõrgelennuliste küsimuste

On huvipakkuv, kuidas meedia ja kummagi osapoole eksperdid seadsid kõneluste teemade osas omad rõhuasetused. Ameeriklased imesid muidugi välja kõikvõimalikke heietusi Venemaa väidetavast valimistesse sekkumisest. Puhuti suureks mulliks Lavrovi ettepanek salastada kinniste kanalite kaudu peetud kirjavahetus jne.

See teema pakub ameerika ajakirjanike arvates nende lugejatele kõige enam huvi. "Washingtonis tunnistab Venemaa tähtsaim diplomaat oma süütust valimistesse sekkumises," hõiskab pealkiri väljaandes Politico. Ingliskeelses versioonis kõlab see kui "pleads innocence" - väljendina, mida süüdistatavad kohtuistungil kasutavad. Arusaadav, et USA ajakirjanduse meelest oligi Lavrov kohtupingis – Ameerika Ühendriikide rahva omas.

Millest Lavrov ja Trump Washingtoni kohtumise ajal rääkisid
© twitter/@realDonaldTrump/facebook/maria.zakharova

Seevastu Lavrovi pressikonverentsi jutusisu ja Venemaa ajakirjanike rõhuasetuste põhjal jääb mulje, et Moskva seadis põhirõhu relvastuskontrolli küsimuste arutamisele, eelkõige viimatise strateegilise ründerelvastuse piiramise lepingu (New START) pikendamisele. Venemaa pakub Ameerika Ühendriikidele igasuguseid võimalusi selle lepingu pikendamiseks veel enne käesoleva aasta lõppu selmet viivitada 2021. aastani, mil selle kehtivusaeg otsa saab.

START-i teema on kahtlemata palju olulisem Venemaa sekkumisest USA 2016. aasta valimistesse, kuid seegi ei tohiks olla läbirääkimistel peamiseks. Rääkida nende rakettide arvukuse vähendamisest, mis mitte kunagi lendu ei lähe (või kui isegi kõigi START-i indikaatorite täitmisel siiski lendu lähevad, saab sellest kogu inimkonna lõpp) on tähtis ja vajalik, kuid see arutelu ei aita eriti kaasa Moskva ja Washingtoni lähenemisele.

Vastastikustes suhetes valitsevast kriisist ülesaamiseks, usalduse rajamiseks ja lõpuks nendesamade ameeriklaste poolt Venemaaga tehtavast koostööst tuleneva tegeliku kasu teadvustamiseks on vaja kokkeleppeid ja vastastikust mõistmist mitte kõrgelennulistel, vaid maalähedasematel, argistel teemadel.

Seda ka Süüria, Ukraina, Põhja-Korea ja isegi Iraani ning Hiina osas, seega rahvusvaheliste suhete aktuaalsetes küsimustes, kus Venemaal ja USA-l on teatavaid ühiseid huvisid.

Kusjuures Trump on pragmaatikuna niisuguseks aruteluks valmis. Ja tal on juba ammu olemas oma soovide nimistu: abiosutus Hiina Rahvavabariigi diplomaatilisel survestamisel ja tuumadesarmeerimisel, Venemaa ja Hiina strateegilise koostöö mõningane kitsendamine, meetmed Iraani mõjujõu piiramiseks Süürias ja kogu Lähis-Idas, modus vivendi Ukrainas.

Muidugi ei ole Moskva valmis kaugeltki kõike seda arutama – osalt tingimuste vastuvõetamatuse ja osalt ebakindluse tõttu Trumpi suutlikkuse suhtes võimalikke tehinguid "demokraatlike ristisõdalaste" kaudu Kongressis läbi suruda. Aga teerada, nagu teada, tallatakse sisse kõndides. Ja et seda teed pidi edasi minna, pole vaja kohut käia ega sõimelda, vaid lihtsalt sagedamini kohtuda ja juttu ajada.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Hiina meedia: sõja korral võib Venemaa USA kümme korda hävitada
Lavrov: USA soovib Süüriast tüki välja lõigata
USA senatis arutatakse eelnõu Venemaa tunnistamisest terroristlikuks riigiks
Lavrov kutsus Zelenskõid üles kasutama võimalust lahendada Donbassi konflikt
Tagid:
analüütika, poliitika, Donald Trump, Sergei Lavrov, Venemaa, USA

Peamised teemad