17:34 25. Mai 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Kostüümi loomisel on fantaasia

Eesti Vabad Maskid armusid karnevali

© Sputnik / Вадим Анцупов
Kultuur
lühendatud link
8620

Vabu Maske on Veneetsia karnevalil kokku pisut üle saja, ja seda üllatavam, et nende seas on ka Eesti esindajaid. Sputnik võttis nõuks selle omaette seltskonnaga tutvust teha.

ТАLLINN, 16. veebruar — Sputnik. Üle Püha Markuse väljaku lehvisid tänavu bännerid kolme kuldse lõviga — need ilmestasid kuulsa Veneetsia karnevali lõpudefileed.

Värvikirevad pidustused, mis muutsid Veneetsia tänavad grandioosse kostüümideparaadi areeniks, lähenesid lõpule ja saabus aeg avada Vabade Maskide näokatete taga peituvad tõelised palged. Tagasipöördumine tavalisse ellu pärast päevadepikkust lõbusat karnevalimelu pole kerge isegi kohalikule linnarahvale, kes vahemerelise soojusega harjunud. Mida siis veel tunnevad need, kes peavad päikeselisest Itaaliast naasma meie halli eestimaisesse argipäeva, on kole isegi ette kujutada.

Veneetsia karnevalist osa võtnud kümnete Vabade Maskide taga peitub ka inimesi Eestist. Vladimir ja Ksenija osalevad neil pidustustel juba mitmendat aastat. See, mis algas argliku katsena proovida midagi uut, on saanud neile elutähtsaks kireks.

Selle tavatu "armastuse" lugu algas kuus aastat tagasi, kui paar otsustas osaleda kodusel Veneetsia karnevalil, mis igal aastal toimub Tallinnas Löwenruh pargis. Ettevalmistusteks tol hetkel aega ei jäänud, karnevali traditsioonidest ei teadnud kumbki seni õieti midagi. Kuid täieliku anonüümsuse tunne meeldis mõlemale.

"Süda kloppis, adrenaliinikogus võttis jalad nõtkuma," naerab Ksenija.

Järgmisel aastal valmistusid nad karnevaliks juba teadlikult. Pingeline töö tasus end ära — Ksenija võitis kohalikul maskide konkursil esikoha. Mispeale siinne korraldaja tegi talle ettepaneku proovida kätt Veneetsias.

"See on… nagu armastus esimesest pilgust. Mitte armumine, vaid just armastus. Sa mõistad, et see vallutab su viimse verelibleni," kirjeldab Ksenija oma jõudmist Püha Markuse väljakule, karnevalimask peas.

Kuidas Fellini taaselustas karnevali

Ehkki ametlikult vältab festival kaks nädalat, algab kostüümipidu alles siis, kui pidustuste lõpuni jääb 10 päeva.

"Siis sõidavadki kokku Vabad Maskid maailma eri nurkadest, saabuvad fotograafid, kes "jahivad" neid Vabu Maske, ja saabub suurim hulk turiste," jutustab Ksenija.

Olgu öeldud, et selle karnevali tava sündis Veneetsia vabariigis juba Х sajandil, kuid 1797. aastal pandi keelu alla ja praktiliselt kadus rahva elust. Traditsioon õnnestus taastada alles möödunud sajandi 70-ndatel aastatel, kusjuures olulist rolli etendas tava taassünnis kuulus filmirežissöör Federico Fellini: just tema taotluse peale andis Rooma paavst loa, et Veneetsia tänavad said taas lõbusa kärarikka karnevalimeluga täituda.

Vladimiri sõnul kujutasid esimesed karnevalid 70-80-ndatel aastatel endast veel üpris tagasihoidlikku vaatepilti: nende aegade "põlve otsas" kokkukleebitud maskid ja primitiivsed kostüümid panevad täna vaid üleolevalt muigama. Ent pidustuste taassünd tõi talvisesse Veneetsiasse tagasi peamise — naeratuse linlaste nägudele. Ja loomulikult turistide kvood.

Raha on, ideid mitte

Niisiis, sellisel itaaliapäraselt elegantsel viisil otsustati turgutada talveperioodi turismindust. Sest ajast saadik toimub Veneetsia karneval igal aastal. Küsimuse peale, kuidas karnevalil osalejad külmaga hakkama saavad, tunnistab paar, et selle vastu aitab suusatajate varustusena tuntud termopesu.

"Iga kostüüm õmmeldakse paar-kolm numbrit suuremana, järgides figuuri põhijoonist ja mugavat selgasobitumist nõnda, et kui vajad paksemat soojustuskihti, lased kostüümi vastavatest kohtadest järele ja kui alusrõivast on vähem, tõmbad koomale, " jagab Ksenija saladust.

Pealegi, karnevalikostüüme saab ka laenutada. Selles osas pakub Veneetsia rohkesti loomingulisi võimalusi, kuigi, tõsi, hinnad on soolased: korraliku meesteülikonna laenutamiseks peate välja käima vähemalt 500 eurot.

Valmis kostüümi võib hankida igaüks, aga see ise, oma kätega valmis teha on juba midagi muud — ülesanne, mis nõuab tegijalt visadust ja head maitset. Vladimiri sõnade kohaselt algab tõeline töö kuju loomiseks sügisest peale. Kavandi valmimisest teostuseni kulub päevade kaupa palehigis tööd. Kusjuures selleks ei pea küll olema silmapaistev moekunstnik, et luua pilkupüüdev ja meeldejääv karnevalikostüüm.

Näitena kirjeldab paar üht eelmisel karnevalil silmajäänud osalist: mees oli enesele ümber mähkinud kaootiliselt lainetava tüllisarnase kanga, kandis käes õitsvat kirsioksa ja sedasi kujutas endast kevadet. "Sellistelgi kehastustel on eluõigus, eneseväljendusel ei ole ju Veneetsia karnevalil mingeid ahistavaid piire," leiab Ksenja.

Peaasi kostüümi loomisel on fantaasia, kinnivad eestimaised Vabad Maskid justkui ühest suust. Ja kuigi mõnegi riietuse maksumus võib küündida mitme tuhane euroni, siis ilma arenenud kujutlusvõimeta ei päästa kuitahes suured rahasummad küündimatult loodud kuju. Tuleb ette, et kostüümi koostisosad näevad eraldi võetult lausa luksuslikud välja, kuid ei moodusta tervikut. Teisisõnu, raha on, ideid mitte.

Tundmatusest kuulsuseni on üksainus samm

Oma maskiga võib väljakule kogunenud rahvahulga hindava pilgu ette astuda igal karnevalipäeval toimuval maskide defileel. Publiku lemmikuks valitud nn Päeva Mask saab omakorda võimaluse võistelda Aasta Maski tiitli eest, mille saaja valitakse tavakohaselt karnevali viimasel päeval.

Seejuures, kui finaalkonkursi lõpuni kannab iga osaleja maski, siis konkursi võitja jääb sellest privileeegist lõpuks ilma — saab ju Aasta Mask otsekohe kõikide Itaalia telekanalite, raadioreporterite ja kultuuriürituste korraldajate oodatud saate- ja showkülaliseks.

Veneetsia karneval 2016
© Sputnik / Вадим Анцупов

Hoolimata parima maski konkursi populaarsusest osutub karnevali tipphetkeks siiski maski mahavõtmine — "Ingli lend", teab Ksenija. Seda vaatemängu Püha Markuse väljakul koguneb uudistama ligi sada tuhat inimest, kuid meie Vabad Maskid eelistavad sellest eemale jääda. "Tallatakse puruks," muheleb Vladimir.

Karnevalikostüümis kõnnitakse lühikest aega, kuna kostüümi kandes tuleb taluda mitmeid ebamugavusi. Reeglina riietuvad karnevaliosalised oma rüüdesse kas ainult hommikusteks või õhtusteks pildistamise aegadeks. Terve päeva patseerivad oma kostüümides vaid üksikud.

Ühe käe sõrmedel

Iidammustel aegadel kustutasid maskid vahetegemise isandate ja lihtrahva vahel. Tänapäeval on karneval anonüümsuse tekitajana oma algse funktsiooni kaotanud, küll aga saanud aluseks Vabade Maskide kui terve subkultuuri kujunemisele.

"Minu kõrvu jõudsid kuuldused, nagu oleks Vabad Maskid omaette tsunft näitlejatest, keda linn igal aastal värbab turiste lõbustama. Kuid see, mõistagi, ei ole tõsi," ütleb Ksenija.

Tema sõnul nimetatakse Vabu Maske vabadeks seetõttu, et kõik karnevaliks vajalik tehakse vabatahtlikult. Ja neid tegijaid, muide, polegi Veneetsia pidustustel nii palju, nagu esimesel pilgul võib tunduda — ainult pisut üle saja inimese. Eestis on seda seltskonda eriti vähe — Veneetsia karnevalil aktiivselt osalenuid saab loetleda ühe käe sõrmedel.

Illusioon maskide suurest hulgast ja mitmekesisusest tuleneb sellest, et karnevaliosalised ei piirdu sageli ühe tegelaskujuga, vaid üritavad kanda vaheldumisi erinevaid kostüüme. Nii võib üks ja sama inimene igal järgmisel karnevali päeval näha välja teisiti, olles isegi oma tuttavatele äratundmatu.

Don Burlone ja Betta Oks

Nagu seda tihti juhtub mis tahes kinnise ringkonna puhul, on Vabade Maskide ümber üksjagu saladusi ja eksiarvamusi. Näiteks arvatakse, et need inimesed ei räägi kellegagi.
"Loomulikult me toetame seda stereotüüpi. Maskid peavad paistma olenditena omaette maailmas, justkui väljaspool aega ja ruumi," ütleb Ksenija.

Varjates oma näod maskiga, saavad selle loo kangelastest Betta Oks ja Don Burlone. Sedasorti varjunimed on igal Maskil, kinnitab paar. Põhjused selleks on kõige erinevamad: kes tahab end peita, kes häbeneb, kellele lihsalt meeldib mingit rolli kehastada.

Mõned, kes on nähtavasti inspireeritud Stanley Kubricku loomingust, omistavad selle seltskonna tegevusele teatava seksuaalse allteksti. Seegi on aga eksiarvamus, kinnitavad eesti Maskid.
Ent sellega, et paljud peavad Vabu Maske omamoodi fanaatikuteks, on Ksenija ja Vladimir nõus.

"Maski taha asetudes hakkad tegelikkust kuulma ja tajuma kuidagi teisiti. Ja kui tükk aega pole kostüümi selga pannud, tekib tunne, nagu hakkaks ta kapiust kriipima, palub ennast selga panna," kõneleb Betta Oks.

"Kui Veneetsia ja karneval on su omaks võtnud, siis seal viibimine teeb su lihtsalt õnnelikuks," kinnitab Don Burlone.

 

 

Peamised teemad