09:30 21. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Giulietto Chiesa on itaalia ajakirjanik ja poliitik.

Chiesa: Eesti peab austama inimõigusi

© Sputnik / Владимир Трефилов
Kultuur
lühendatud link
Meedialahingud (109)
3821

Itaalia ajalirjanik Giulietto Chiesa peeti Eestis 2014. aasta detsembris kinni. Siseministeeeriumi poolt talle süüks arvatut ta õigeks ei tunnistanud ja hages asja edasi juba kolmandat korda, viimati kassatsioonikaebusena Eesti kõrgemas kohtuastmes.

ТАLLINN, 16. märts — Sputnik. Giulietto Chiesa vastas portaali Eesti Sputnik küsimustele seoses tema kassatsioonikaebusega.

— Mida Te arvate enda kinnipidamisest Eestis 2014. aasta detsembris?

— Pean seda absurdseks, sest minu kinnipidamise põhjenduseks esitatud väited on alusetud. Juriidilised toimingud on sama vastuvõetamatud. Esitasin kaks korda omapoolse kohtuliku kaebuse ja mõlemal korral lükati see tagasi. Ja kummalgi korral seda tagasilükkamist ei põhjendatud! Eesti peab kaebuste kohtulikust menetlemisest keeldumist veenvalt, üksikasjalikult põhjendama. Praegu korratakse lihtsalt neid samu motiveeringuid, mille Eesti siseministeerium mulle tookord, kohe pärast minu kinnipidamist esitas.

Olukord ei ole mitte ainult seadusetu, vaid minu jaoks sügavalt solvav.

Esiteks, mulle pannakse süüks genotsiidi toetamist eesti rahva suhtes tuginedes sellele, et ma tegin palju aastaid tagasi intervjuu ühe NSV Liidu kangelasega. Selles intervjuus ei esitanud ma oma isiklikke seisukohti, vaid vahendasin sõna-sõnalt tema sõnu ja tegevust. Tuleks tõestada, et ma selles intervjuus toetasin eesti rahva vastast genotsiidi. Ma ei teinud seda.

Teiseks, kirjas on terve rida süüdistusi, et ma kõigest jõust, kõigi vahenditega püüan taastada Nõukogude Liitu selle endistes piirides. See kõlab üsna naljakalt, kuna ma olen Itaalia kodanik. Kuid tõendeid mulle siseministeeriumi süüdistusaktis omistatu kinnituseks ei ole esitatud.

— Kuidas Te asetleidnud faktina hindate enda kinnipidamist 2014. aasta detsembris?

— Minu vahistamise hetkel ei esitatud mulle ühtki minu kinnipidamist põhjendavat dokumenti. Üldse mitte mingit dokumenti. Neid sain näha palju hiljem, umbes kümne päeva möödudes.

Ma käsitlesin seda provokatsioonina, mille ainus eesmärk oli see, et ma ei saaks rääkida. Et ma ei saaks esitada oma ettekannet meediaklubis Impressum.

Nad oleks pidanud selgitama, miks minuga niimoodi käitutakse. Seda ei tehtud. Mul oli tookord tunne, et mind võeti kinni mu omas kodus! Sest mina — Itaalia kodanik — osutusin kinnipeetuks mu omas — Euroopa kodus. Nad võtsid mu kinni ja tõkestasid mu avaliku esinemise, kuna ma olevat Eesti ühiskonnale ohtlik isik.

— Süüdistus on väga tõsine, karistus selle eest aga üpris naeruväärne.

— Tõsiasi, mis minu jaoks on solvav, ongi naeruväärne. Niisugused tõsised süüdistused nagu rahva vastu toime pandud genotsiidi toetamine ei saa olla ajutise iseloomuga. Süüdistus genotsiidis eesti rahva vastu — see kestab igavesti. Aga minul, tuletan meelde, keelati sissesõit riiki ainult üheks kuuks. Juba 13. jaanuaril 2015. aastal tohtisin Eestisse tagasi minna ja seda ma tegingi. Siis esinesin avaliku ettekandega klubi Impressum üritusel ja korraldasin pressikonverentsi Maardus (see toimus 2015. aasta 23. jaanuaril — toim). Vastasel juhul oleks keelatud mulle sissesõit Eestisse igaveseks.

— Mis juhtub, kui ka riigikohus keeldub Teie kaebust menetlemast? Mida siis ete võtate?

— Kui see absurd jätkub, lähen ma lõpuni ja esitan kaebuse enda suhtes inimõiguste rikkumises inimõiguste kohtusse Strassbourgis (ECHR, Euroopa Inimõiguste Kohus — toim.).

See on põhimõtteline küsimus. Mul on õigus öelda kõike, mida tahan, igas Euroopa riigis — Itaalias, Prantsusmaal, Eestis, toetudes euroopalikele seadustele. Kui mulle kuskil kohas Euroopa Liidus selleks takistusi tehakse, on tegemist inimõiguste rikkumisega. See rikub minu õigusi.

Aasta tagasi, pärast minu teist sõitu Eestisse, olin valmis jätma oma hagi mulle tekitatud moraalse ja muude kajude hüvitamise nõudega riigi vastu esitamata, juhul kui mulle esitatakse vahejuhtumi kohta ametlik vabandus. Ma oleksin saavutanud poliitilise võidu ja sellest oleks piisanud. Oleks piisav, kui nad tunnistaksid, et rikkusid inimõigusi. Seda pole toimunud, nii et lähen kaugemale.

— Kuidas Te hindate Eesti kohtusüsteemi? Mida ootate kassatsioonimenetlusest kõrgemas kohtuinstantsis?

— Pärast kaht tagasilükkamist vaatan üllatusega, kuidas reageerib teie kohtusüsteem kaebustele. See on minu viimane kassatsioonikaebus Eestis. Loodan, et Riigikohus käsitleb minu kaebust täie vastutustundega.

Giulietto Chiesa on itaalia ajakirjanik ja poliitik. Ta on üle kahekümne aasta töötanud Moskvas ajalehe l´Unitá и La Stampa erikorrespondendina.
Klubi Impressum kutsel külastas ta Eestit ja esines siin ettekannetega 2008. ja 2011. aastal.
2014. aastal kavas olnud Chiesa avalik esinemine klubis Impressum jäi tema vahistamise tõttu ära. Talle tehti ettekirjutus 48 tunni jooksul riigist lahkuda ja seda ta ka tegi. Pärast Eestis resideeriva Itaalia saadiku sekkumist pikendati tema Eestist lahkumise tähtaega 29 päevale.
Chiesa esitas kaebuse Tallinna halduskohtusse. Pärast selles instantsis menetluse algatamisest keeldumist, mis tehti teatavaks 22. juulil 2015, kaebas ta asja edasi Tallinna ringkonnakohtusse. Pärast teist tagasilükkavat otsust 12. märtsist 2016 esitas ta kassatsioonikaebuse Eesti Riigikohtusse.
Chiesa intervjueeris NSV Liidu kangelast Arnold Merit ajal, mil kõrges eas ja paranematult haigele inimesele oli esitatud süüdistus genotsiidis eesti rahva vastu seoses tema osalusega 1949. aasta küüditamises. Kangelase Kuldtähe sai Meri 1941. aastal esimese lahingu eest Pihkva oblastis.

 

 

Teema:
Meedialahingud (109)

Peamised teemad