05:20 24. Mai 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
Metsseajaht. Illustratiivne foto.

Metssigade lausküttimine meenutab sõda

© Sputnik / Егор Еремов
Kultuur
lühendatud link
4310

Metssigade lausküttimine sigade Aafrika katku leviku piiramiseks jätkub ka loomade paljunemise ajal, kui emiste ja põrsaste laskmine on tavaliselt keelatud. Eesti loomakaitsjad oleks aga nagu suu vett täis võtnud.

TALLINN, 18. märts — Sputnik. Ükski Eesti loomakaitseselts ei ole protestinud metssigade, sealhulgas emiste ja põrsaste lausküttimise vastu. Metsseajaht on Eestis lubatud aastaringselt, kuid märtsist juunini, kui sünnivad ja kasvavad põrsad, on emiste küttimine keelatud. Siiski on aafrika seakatku episootia tõttu kõik jahipiirangud sel aastal peatatud ja iga kütitud metsseaemise eest saab jahimees 100 eurot.

Eesti loomakaitse seltsi nõukogu liige Oleg Žemtšugov kinnitas portaalile Sputnik, et niipalju, kui tema mäletab, ei ole ükski loomakaitsega seotud ühing seoses metssigade lausküttimisega protesti avaldanud. Kuigi seda teemat on loomakaitseseltsis arutatud, mingite otsusteni nad siiski ei jõudnud, selgitas Žemtšugov. Ta lisas, et loomade, olgu siis kodu- või metssigade laushävitamise amoraalsus on igale inimesele ilmne, kuid aafrika seakatku episootia leviku tingimustes on raske tuvastada, kuivõrd on selline julmus õigustatud.

Kaitseväe kaasamiseks ei olnud vajadust

Samal ajal raporteerivad jahimehed riigi poolt pandud metssigade küttimise kohustuse ennetähtaegsest täitmisest. Plaan on täidetud 116%, ettenähtud 29 508 isendi asemel on kütitud 32 330 looma.

Nagu teatab BNS viitega Keskkonnametile, oli 29. veebruaril lõppenud jahihooaeg erakordne. Jahimeeste seltsid suhtusid väga vastutustundlikult vajadusse peatada seakatku levik ja vähendada metssigade arvukust. Möödunud aastal vähenes see küttimise tõttu 34 371 isendi võrra. Veel 35 metssiga kütiti seakatku kahtluse tõttu, 2006 metssiga leiti metsast hukkununa.

"Esialgu tundus see arv (32 330 metssiga — toim) jahimeestele ulmelisena, kuid me saime hakkama," ütles Eesti jahimeeste seltsi (EJS) president Margus Puust.

Tema sõnul on selle tulemuse taga hästi organiseeriunud, tugev ja efektiivne jahimeeste kogukond oma liikmelisusel põhinevate allorganisatsioonidega. Ta lisas: "Seepärast ei tulnud riigil ei kaitseväge kaasata ega metssiga väikeulukiks kuulutada."

Kuid sõda jätkub

Puusti sõnul on riikliku plaani täitmisest ja ületamisest tähtsam, et jahimehed tõestasid edukalt, et nende peale võib ka rasketel aegaadel loota. Ta lisas, et kuigi üks lahing on võidetud, sõda seakatkuga jätkub.

"Seepärast on äärmiselt tähtis jätkata koordineeritud tegevust, millega selts koostöös riigiga tegelema hakkabki," ütles Puust.

Keskkonnaamet märkis, et sigade Aafrika katku tõkestamiseks ja selle leviku kiiremaks piiramiseks tuleb metsseajahti jätkata ja saavutada metsloomade arvukuse vähendamine 1,5 isendini 1000 hetktari kohta. Selle plaani elluviimiseks kulub vähemalt 2-3 aastat.

Jahieetika versus 100 eurot

Paljud arvavad, et riigil tulnuks juba aegsasti hoolitseda selle eest, et metssigade populatsiooni arvukus oleks haiguse leviku seisukohalt optimaalne lubades igal aastal rohkem metssigu küttida. Siis ei oleks vaja olnud haiguse leviku tõttu rakendada ühekordselt metssigade lausküttimist. Peale selle on seakatku leviku piiramiseks ja temast vabanemiseks hävitamisele kuuluvate metssigade täpse arvu määramine peaaegu võimatu. "Kohtuotsus on alla kirjutatud" umbkaudsete arvestuste põhjal.

Vähetähtis pole ka tõsiasi, et riik maksab jahimeestele 100 eurot iga kütitud metsseaemise eest. On selge, et jahimehed on lausküttimise jätkumisest huvitatud, kuigi nad teavad, et poeginud emise laskmisega hukkuvad paratamatult ka tema põrsad. Kõik see tekitab küsimusi toimuva eetilisuses, isegi kui kõrvale jätta sellised suguküpsete emiste küttimise eest raha saamise protseduuripeensused nagu see, mis nimelt tuleb jahimehel kütitud emisel ära lõigata, et ametnikule emaslooma surma tõendada.

 

 

Peamised teemad