00:47 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Ameerika konservatiivid väikese ja vähetuntud väljaande Daily Signal näol loopisid publitsistlikku pori näkku korraga kuueteistkümnele USA suurkorporatsioonile.

Seksuaalvähemustest ja ameeriklaste mürgitamiskunstist

CC0 / Chairman
Kultuur
lühendatud link
31 0 0

Ameerika konservatiivid väikese ja vähetuntud väljaande Daily Signal näol loopisid publitsistlikku pori näkku korraga kuueteistkümnele USA suurkorporatsioonile.

TALLINN, 28. aprill — Sputnik. Skandaali põhjuseks on lühidalt öeldes — seksuaalvähemused. Justkui polegi kohane mõelda sellestsamast Ameerikast päevil, mil kõik muudkui kirjutavad midagi imelikust valimiseelsest kampaaniast ja Donalt Trumpi järjekordsetest edusammudest, räägib meediaagentuuri Rossija Segodnja kolumnist Dmitri Kossõrev.

Kui aga tahaks mõista, miks on ameeriklased seda skandaalset tegelast järsku armastama hakanud, siis on väga kasulik aru saada sellest sama suurest skandaalist seksuaalvähemuste ümber. Siin on otsene seos.

Tort ja kolm kempsukabiini

Jutt on tähenduse poolest üldse vist teise suurema siseriikliku teemaga peale valimistega seotud skandaalide. Jutt on sellest, kuidas USA lõunaosariikides ilmutatakse vastuseisu nendesamade seksuaalvähemuste kõikvõimsuse vastu.

Neid osariike on vaid kolm — Georgia, Missisippi ja Põhja-Carolina, igaühes pisut omad nüansid. Kuid tervikuna on nende seadusandlikud kogud vastu võtnud või vastu võtmas osariigi seaduse „usuvabadusest". Vabadusest, pange tähele! Vaat näiteks Georgia osariik, kus selline seadus kaitseb vaimuliku õigust mitte laulatada samasoolist paari, kui tema usk seda ei luba.

Ja-jah, te saite õigesti aru. Teistes osariikides on religioon, veendumused jne kohustatud asetuma vähemuste koha pealt tagaplaanile. Vabadus on geidel ja lesbidel, aga mitte vaimulikel ja üldse traditsiooniliste usutunnistuste järgijatel, ja kui usklikud vähemusi solvavad, saavad nad selle eest karistuse.

See ei puuduta ainult kirikuid. USA-s on olnud juhtumeid, kus kondiitrid keeldusid valmistamast pulmatorti ühesoolisele paarile, saates noorpaari teiste kondiitrite juurde. Eraettevõte ju, vabadus, et teen seda, mida tahan, eks ole nii? Ei ole nii, asi jõudis sulgemise ja konfiskeerimiseni. Niisiis, lõunaosariikide uued seadused igatahes kaitsevad kondiitrite õigust ise otsustada, kas hakata torti küpsetama või mitte.

Või veel üks mööda USA-d liikuv mood kolme tualettruumi osas, mis on samuti jõudnud seadusandliku diskussioonini. Kolmas WC-kabiin peab (kohustuslikus korras) olemas olema kolmanda sugupoole jaoks, transseksuaalidele — see on viimane täht lühendis LGBT.

Siin tuleb nähtavasti ära märkida autori seisukoht. Alustuseks, ma ei ole kunagi näinud transseksuaali (aga äkki on nad sümpaatsed?). Ja mul on täiesti ükskõik, kuidas ja kellega täiskasvanud inimesed elavad ja lõbutsevad — kuni nad ei hakka mind jõuga sundima ennast armastama ja kartma. Kahtlustan, et nii mõtleb enamik ameeriklasi lõunaosariikides ja mitte ainult seal.

Seega, lõunaosariiklased tahavad lihtsalt kaitsta inimesi riigis loodud ja välismaale eksporditava LGBT-terrori eest — see on näiteks see, millesse osutusid nüüd segatuks ameeriklaste suurimad korporatsioonid, kes hakkasid üksteise võidu kuulutama, et kolmes halvas osariigis jäävad juba töö alustamiseks valmis filiaalid avamata ja oma tootmisüksused viiakse nendest osariikidest minema… Tähendab, karistatakse põikpäiseid ameeriklasi kollektiivselt, dollariga. Vähimal juhul võtavad korporatsioonid sel teemal vastu raevukaid avaldusi, samaviisi nagu muusikud, kes jätavad ära lõunas planeeritud kontserte jne. See on tüüpiline ja sajaprotsendiline Ameerika.

Halvad riigid

Mis räpase triki siis korraldasid „ärritunud" ettevõtetele Daily Signali ideoloogid? Nad avaldasid nimekirja 16 sellise ettevõtte nimega, kes kodus manavad ette moralisti ilme, kuid ajavad rahulikult äri välismaal, riikides, kus LGBT-d ametlikult või ebaametlikult ei armastata. Nimekiri on üksikasjalik.

Muide, Heritage Foundation´it, "rahvusfondi", mis annab välja Daily Signal´it, Venemaad ja Hiinat tavakohaselt ei armastata. Venemaa suhtes tuletavad artikli autorid vältimatult meelde, et meil võeti vastu alaealiste seas homoseksualismi propageerimist keelav seadus. Hiina kohta ei saa nad midagi taolist öelda (Hiina aastatuhandete pikkune kultuur suhtub vähemustesse täiesti sallivalt), kuid räägitakse, et see on teiste inimõiguste osas ebaameerikaliku suhtumisega riik. Sellegipoolest tegutsevad peaaegu kõik kuusteist korporatsiooni rahulikult kes Hiinas, kes Venemaal. Seega seal on neil üks moraal, USA-s aga teine.

Olgu veel Venemaa või Hiina või isegi Singapur, Alžeeria, Tuneesia ja hulk teisi riike, kus „homoseksuaalne tegevus" on seadusega keelatud (aga needsamad korporatsioonid ajavad seal äri). On veel Mauretaania, Saudi Araabia, Jeemen ja Somaalia, kus samasooliste suhete eest võib teenida surmanuhtluse. Suurettevõtted aga… no te ju mõistate, et neil on mingisugused projektid ka seal. Kuid Georgia, Missisippi ja Põhja-Carolina osariike ähvardavad nad boikoteerida, juhul kui nende uued seadused jõustuvad.

Üldiselt süüdistab Daily Signal korporatsioone ilmselt isegi mitte silmakirjalikkuses, vaid arguses, võimetuses vastu seista teistpidisele ideelisele pealetungile. Ja tegelikult ütleb: milleni me oleme jõudnud.

Muidugi on huvitav, millega poolesaja hulgast kolme osariigi mäss lõpeb. Kuid on ka tähtsamaid asju.

Lugu on selles, et inimeste massiline hirmutamine kõikvõimalike boikottidega — see ei ole mingil viisil ameeriklaste siseasi. See on nende eksporditav toode. Pole oluline, et USA sisepoliitiline ametkond on kehtestanud kaitse seksuaalvähemuste õigustele ametliku poliitika ringkondades üle kogu maailma. Oluline on, et massilise ajupesu tehnoloogiad toimivad üle kogu maailma mitte üksnes LGBT osas.

Meeldib see meile või mitte, kuid tuleb õppida, kuidas see vigur töötab. Kuidas valitsusvälised ja mitte mingil viisil poliitilised (võimuorganite valimistega neil tegemist ei ole) fondid väljaspool USA piire või läänes tervikuna korraldavad osavalt massilisi kampaaniaid, mille tulemusena muutub võimatuks mitte üksnes pidada toetusesaajatega diskussioone oma territooriumil, vaid isegi kasutada teatavaid sõnu (näiteks „neeger", ehkki vene keele sõnastikes ja meie seadusandluses midagi selle vastu ei ole). Ning ei pruugi ju sellise kampaania jaoks tingimata olla enamuse hulgas. See, et ameeriklased ise osutuvad esimesteks ohvriteks veel ühes osavalt korraldatud mürgitamises, on kõrvalise tähtsusega, sest teiseks ohvriks olla ei taha samuti.

Tuletame meelde, et järjekordne presidendikandidaatide valimiskampaania on äsja USA kahe partei kõrvutuses toonud vabariiklaste poolelt järjekordse võidu Donald Trumpile. Inimesele, kes olemuselt on hea ainult ühes — ta ei karda rääkida seda, mida teised ameeriklased ei saa endale lubada. Kuigi LGBT teemal, pangem tähele, ei ole ta oma seisukohti veel välja öelnud.

 

 

Peamised teemad