23:38 19. August 2017
Tallinn+ 19°C
Kuula otse
Moskva eestlaste kogukond.

Eestlastel on huvitav Moskvas elada

© Sputnik / Лев Рыжков
Kultuur
lühendatud link
17013

Sel nädalal jõuab lõpule uurimistöö, mida teevad Moskvas Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased. Uurimistöö käsitleb eestlaste elu Venemaa pealinnas.

ТАLLINN, 14. juuli — Sputnik. Sputniku korrespondent Lev Rõžkov kohtus noorte teaduritega, sai kuulda nende teadusliku ekspeditsiooni eesmärkidest ja ka sellest, mida kujutab endast Moskva eestlaste kogukond.

Pealinna etnograafia

Uurimisrühma juhib õbluke tütarlaps — antropoloog ja kunstiajaloolane Marika Alver. Tema abiliseks on viikingiga sarnanev habemik Madis Tuuder. Hariduselt on Madis kultuuriantropoloog ja restauraator. Eestlaste elu-olu uurimisega väljaspool riigipiire tegelevad nad mõlemad juba palju aastaid.

Marika sõnul käsitlevad kunstiakadeemia uuringud mitte üksnes etnilisi eestlasi, vaid ka üldse soome-ugri rahvastikurühmi, kes elavad Venemaal, Ungaris, Soomes, aga ka Rootsis, Norras, Rumeenias, Lätis, Slovakkias.

Hoolimata mugavatest olmetingimustest (staap, kuhu kümme noort teadlast kogunevad, asub mugavas kahetoalises korteris otse Moskva kesklinnas) on see tõeline etnograafia-ekspeditsioon oma range aruandluse ja materiaalse kultuuri tunnismärkide dokumenteerimisega. Selle ekspeditsiooni tulemusi võidakse hakata kasutama väitekirjades, monograafiates, teaduslikes artiklites. Ekspeditsiooni tulemuste põhjal korraldatakse ka näitus, mida plaanitakse esitleda tuleval aastal Moskvas.

„Muidugi, etnograafiliste uuringute korraldamine pealinnas ei ole sugugi sama, mis kuskil külakohas," ütleb Madis. „Kuid niisugune töö on samuti väga huvitav."

Kõige intellektuaalsem diasporaa

Suurim hulk väliseestlasi ei ela üldse Venemaal. Väga rohkesti eesti rahva esindajaid elab tänapäeval Kanadas. Moskvas ei ole kaugeltki kõige suurem eesti kogukond.

„Peterburis elab rohkem eestlasi kui Moskvas," ütleb Madis Tuuder. „See on seletatav, mõistagi, geograafilise lähedusega. Aga mitte ainult. Peterburi eesti kogukond on Moskva omast märksa mitmekihilisem. Seal võib leida isegi talupoegade järeltulijaid Venemaa aladel paiknenud eesti küladest. Arvukalt eestlasi elab ka Siberis."

Statistika kohaselt elab Moskvas kõigest ligi tuhat eestlast. Valdav enamus neist on kõrgharidusega. Väga paljud tegelevad teadusega ja õppejõutööga kõrgkoolides.

Kõige kuulsam Moskva eestlane on üle maailma nimekas biokeemik Valdur Saks. Ehkki moskvalane on ta juba nähtavasti minevikuvormis, kuna elab ja töötab juba aastaid Prantsusmaal. Kuid keegi ei eita, et oma teaduslike saavutuste eest võlgneb Saks tänu nimelt Moskvale, kus ta õppis ja tegi teadust.

Päev enne meie kohtumist uurisid noored eesti etnograafid eesti kunstnike elu Moskvas. Puškini muuseumis kohtuti tuntud kunstniku ning filosoofiateaduste kandidaadi Maie Matsariga, kes juhust kasutades viis noored teadlased ekskursioonile mööda muuseumi.

Moskva eestlaste seas on küllalt suur osa näitlejaid. Neist kõige tuntumatena — Julia Aug ja Agnessa Peterson. Kuid on veel teisigi. Andekad noored Balti mere kallastelt sõidavad sageli õppima Moskva kõrgematesse teatrikoolidesse. Muide, mõned eelistavad ka lähemal asuvat Peterburit.

Aga kirjanikke, nagu selgus, Moskva eestlaste kogukonnas ei leidu. See-eest on kuulsaid peakokki. Nemad töötavad tipprestoranides pealinna südames. Samas aga eesti rahvusköögiga restorane Moskvas ei ole.

Venemaale armastuse järele

Kui mõnede endise NSVL-i rahvaste esindajad satuvad Moskvasse äritegevuse kaudu, turul kauplema või hooajatöödele ehitusobjektidel, siis eestlased valdavas enamuses — kõrgkooliõpingute kaudu. Paljud eestlased sõitsid nooruses Moskvasse kõrgharidust omandama, seejärel aga jäid siia tööle, mitmed said õppejõududeks.

Noored teadlased märgivad, et üheks kõige tugevamaks sidemeks Moskvaga on perekond. Pole sugugi harvad juhtumid, kus tudenginoormees (või tudengineiu) Eestist kohtas Moskvas oma armastust. Ja nii jäädigi siia.

Eestlased on läbi aegade tuntud oma töökuse poolest ja ka Moskvas jõuavad nad reeglina karjääriredelil kõrgele. Olmetingimuste ja eluaseme üle ei kurda neist keegi.

„Siin on teatrid, on erinevad kontserdid, näitused," räägib Madis Tuuder. „Kultuurielu on väga rikkalik. Sellest on paljud mulle rääkinud. Ja seetõttu ei saa olla, et istud kuskil üksinduses ega saa aru, mis ümberringi toimub. Eestlastel on väga huvitav elada sellises suures linnas nagu Moskva."

Mitte ükski Moskvas elav eestlane ei tunne ärevust oma isikliku ohutuse pärast.

„Ebameeldvusi võib juhtuda igal pool," konstateerib Madis. „Tuleb lihtsalt ettevaatlik olla, kui öisel ajal ringi jalutad. Moskvas ei ole midagi säärast, mida tasuks karta."

Nagu kodus

Uurijad nendivad, et kogu Venemaal töötamise aja jooksul ei kohanud nad enda suhtes halba suhtumist.

„Vahel, kui räägime tänaval või kaupluses eesti keeles, peetakse meid soomlasteks," jutustab Madis. „Kuid seda võib mõista. Soomlased on tuntum rahvus. Meid ei häiri Euroopas levinud stereotüübid sellest, et Venemaal juuakse palju viina. Eestis juuakse samuti — palju."

„Me oleme siin käinud nii palju kordi. Venemaa on suur, mitmekülgne maa väga huvitava kultuurilooga," tunnistab Marika Alver.

Kahe riigi — Venemaa ja Eesti — poliitikute suhetes valitseb praegu karm vastasseis. Kuid noored teadlased on kindlad, et rahvaste endi suhetele ei avalda poliitiline konjuktuur mingit mõju.

„See ei ole meie poliitikute esimene tüli," ütleb Madis. „Ja riikidevahelised suhted ei ole kunagi lihtsad olnud. Poliitika — see on nagu lainetus. Kuid inimestevahelised suhted toetuvad jätkuvalt perekondlikele, kultuurilistele ja kutsealastele sidemetele."

 

 

Peamised teemad