20:20 23. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Lõvid. Skulptor Aivar Simson.

Narva – Eesti sügispealinn ja nahkhiirte linn

© Aleksei Serov
Kultuur
lühendatud link
75 0 0

Koos sügise algusega 22. septembril kuulutati Narva traditsiooniliselt riigi sügispealinnaks. Eesti Sputnik pakub võimaluse sooritada virtuaalne ringkäik selles iidses linnas.

ТАLLINN, 23. september — Sputnik. Taanlaste rajatud linn on paljude sajandite vältel käinud käest kätte — seda on valitsenud rootslased, sakslased, venelased. Narva oli ilus linn, kuid Teine maailmasõda jättis oma jälje ja linn kaotas oma endise kauniduse. Sellegipoolest on siin, mida vaadata ja imetleda.

On pärast seda hirmsat sõda taastatud Hermani kindlus, imeline raekoda, Kreenholmi saar ja seda ümbritsev raugenud juga. See juga ärkab aeg-ajalt siiski ellu ja annab oma vägeva kohinaga endast teada.

Ta justkui ütleks: „Ma olen elus ja võimas, nagu vanadel aegadel!" Ei ole nali, et kunagi oli see kõige veerohkem juga Euroopas.

Kui sõidad mööda Narvast Peterburisse viivat maanteed, ilmub juba 17 kilomeetrit enne Eesti piiri silmapiirile Hermani kindluse siluett, mis tekitab terve tulva positiivseid tundeid. Samavõrd palju emotsioone haarab sind siis, kui seisad Hermani kindluse vaateplatvormil, kust avaneb vaade Narva ümbrusele ja jõe teisel kaldal kõrguvale Ivangorodi kindlusele.

Narva kindluse jalamil, promenaadi poolt vaadates näed ust. Kohalike poisikeste ettekujutust pidi viis see sissepääs maa-alusesse käiku, mis ühendas omavahel kaks kindlust. Tõendeid maa-aluse käigu olemasolust ei leidu, küll aga on legend, mis räägib sellest, et elas kord uhke rüütel, kes oma pere päästmiseks asus kaevama maa-alust käiku vene kindluseni. Kaevas tervelt 20 aastat. Rüütel jõudis oma tööga lõpule, saades käigu valmis. Lõpuks sattus ta teisele poole jõge, kuid tapeti. Rüütel hukkus, aga legend temast elab.

Нарвская и Ивангородская крепости.
© Aleksei Serov
Narva linnus ja Ivangorodi kindlus.

Kindlusevallil on jõeäärne promenaad. Seda mööda jalutades võib kohata päikesekella, purskkaevu, tunnetada Narva jõe sisimat hingust, kõõludes selle kohal vaatesillakesel.

Нарвский променад интересен тем, что он поделен на сектора. У подножья бастиона Пакс на смотровой площадке стоят два бинокля, в которые можно рассматривать противоположный берег.
© Aleksei Serov
Narva promenaad on huvitav selle poolest, et ta on jaotatud sektoriteks. Vaateplatvormil Paksu bastioni jalamil seisavad kaks binolkit, millega saab silmitseda vastaskallast.

Väraval ootab teid kivist lõvide perekond. Nende seljas armastavad ilma vähimagi pelguseta istuda lapsukesed, ent vahel ka vanemad inimesed, kuni keegi ei näe. Promenaadi pikkus on ligi kilometer, selle lõpust algab Viktoria bastion.

Возле фонтана во время прогулок любят отдохнуть от суеты горожане и туристы.
© Aleksei Serov
Purskkaevu juures armastavad linlased ja turistid jalutuskäigu ajal argirutust puhata.

 

Bastion sai uue, euroopaliku ilme tänu projektile, mis kinkis narvalastele koos imekauni vaatega ka edasiliikumise tunde. Nüüd on bastionis avatud väljapanek, mis jutustab rajatise kasutamisest erinevatel aegadel. Suurepärane koht perekondlikeks ekskursioonideks. Bastioni sümboliks ehk, kui kaasaegselt väljenduda, brändiks on nahkhiired. Üks neist tervitab teid juba kassa juures, kus müüakse pileteid ekskursioonidele. Võiks arvata, et päevasel ajal on neid veider kohata, kuid need siin on vaid nukud.

Эта позитивная фигурка летучей мыши висит в фойе бастиона Виктория, где продают билеты на экскурсию в подземную часть сооружения.
© Aleksei Serov
See rõõmsameelne nahkhiirekujuke ripub Viktoria bastioni vestibüülis, kus müüakse pileteid ekskursioonile rajatise maa-alusesse ossa.

Nahkhiired valisid need paigad elukohaks juba ammu. Nende jaoks on Narvas väga soodne elukeskkond. Kaheteistkümnest teadaolevast Eestis elavast liigist kaheksa on leidnud elupaiga Narvas. Kuid ainult kaks liiki jäävad siia talvituma.

Kõnealustest nahkhiirtest suurima tiibade siruulatus küünib neljakümne sentimeetrini. Pimeaias on nende jaoks paigaldatud suvemajakesed, valgustus aga on projekteeritud spetsiaalselt nii, et valgus langeks maapinnale ega segaks öiseid asukaid.

Nahkhiirtele meeldib Narva väga, neil on mugav elada nii Pimeaias kui bastionides. Gloria bastion. See paikneb vaid 500 meetri kaugusel Viktoria bastionist. See on see bastion, kuhu sisse astunult tunnete kindla peale kerget ärevust.

Selle külastamiseks on tarvis häid saapaid ja täislaetud patareiga taskulampi, ehkki vidinafännid võivad läbi ajada ka mobiiltelefoniga, millel on sisseehitatud taskulamp. Bastionisse sisenemise eest teilt raha ei küsita. Kunstigalerii juurest treppi pidi alla astudes jõuate otse maa-aluse käigu sissepääsu ette.

Mõelge hästi järele, enne kui sinna siseneda. Kui olete julge, siis päris lõpuni pääseda teil paraku ei õnnestu, kuna barjäär on ees. Ajaloohuvilistele ja kergete ekstreemelamuste armastajatele peaks see kogemus meeldima.

Need müürid mäletavad ilmselt rootsi inseneri Erik Dahlbergi häält. Nimelt sellele inimesele võlgneb Narva kindlus tänu oma ligipääsmatuse eest.

Minnes Gloria bastioni juurest mööda Moonalao tänavat Kraavi tänava suunas, olge märkamatu künkakese juures tähelepanelik. Hea küngas talvel kelgutamiseks, mõtlete, ja teil on õigus. Naabermajade lapsed ja lähima kooli õpilased käivad siin talvisel ajal mõnuga kelgutamas.Kuid küngas on tähelepanuväärne selle poolest, et see on fragment kõige vanemast linnuserajatisest, mis on Taani valitsusaegasest säilinud.

Фрагмент крепостной стены, дошедший до нас со времен датчан.
© Aleksei Serov
Fragment kindlusemüürist, mis on taanlaste aegadest meieni säilinud .

Kraavi tänavast umbes 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel asub linnaosa, mis kannab nime Kreenholm. Kui minna sinna mööda Suurt tänavat, siis ilmselt leiate vasakule jääva Rüütli tänava. See läheb üle Lavrentsovi tänavaks, mis eelnevalt kandis nime „Valge", paralleelselt sellega kulgesid Sinine ja Must tänav. Eesti lipu värvid.

Tänavad asetsesid risti praeguse Vabaduse tänavaga. Oli sellinegi rahvuslik sümbol linna kontekstis. Oma teekonda jätkates valige kindlasti marsruut nii, et see viiks läbi Puškini tänava. Sel tänaval leiate hõlpsasti mälestussamba eesti malelegendile — Paul Keresele. Kivist malelaual on vigurid seatud nii, et need kordavad suurmeistri mängupartiid Vancouveris 1975. aastal.

Niisiis, me oleme Kreenholmis. Kreenholm pakub erilist huvi nii linnaelanikele kui külalistele. Jalutada seal vaikuses ja argirutust eemal on lausa lust. Kunagi kees siin elu, nüüd aga voolab kõik kuidagi aeglaselt. Varem olid siin nii laste mänguväljakud kui lasketiir, kus võis välja teenida hinnalise märgi kirjaga „Täpsuslaskur". Muide, tänasetelgi päevadel armastavad eakad inimesed ja vanemad lastega istuda pargis endise kultuurimaja külje all. Praegu on see kultuuripalee — mahajäetud hoone Tšernobõli „stiilis". See on omamoodi mälestis nõukogudejärgsest ajastust, mil sellised hooned rahastuse puudumise tõttu laokile jäid. Maailmas on piisavalt inimesi, kellele meeldib just sääraseid objekte vaatamas käia.

Otse kultuurimaja vastas seisab punasest telliskivist hoone. See on arestimaja, ehitatud
1898. aastal.

Кренгольм. Арестантский дом. Построен в 1898 году.
© Aleksei Serov
Kreenholm. Arestimaja. Ehitatud 1898. aastal.

Suundudes Kreenholmi südamesse Narva veehoidla poolel, satute inglise stiilis elamurajooni. Rangus ja konservatiivsus eristab neid maju hooneid naabruskonna hoonetest. Mis siin vaielda, punane tellis on selles koosluses silmarõõmustav.

Ühe sellise hoone taga võib leida esmapilgul kummalise ehitise. Selle kohta käib palju kuuldusi ja müüte. See on prahi põletamise ahi. Kuid on ka arvamus, et see ei pruugi üldse olla ahi, vaid sissepääs kanalisatsioonikaevu.

Кренгольм. По официальной версии, это печь для сжигания мусора. Наводящие ужас истории — неизменные спутники этого строения.
© Aleksei Serov
Kreenholm. Ametliku versiooni kohaselt on see prahipõletuse ahi. Õuduslood on selle rajatise lahutamatud kaaslased.

Sealsamas kõrval on vana haigla, mis pigem küll meenutab paleed. Pisut jõe poole jääb veetorn kes-teab-millal hangunud kellaga. Aga kunagi teatas see ilmselt oma kellelöökidega aega ja oli teatavaks edasiliikumise sümboliks. Huvitav hoone, suurepärane kujutamisobjekt algajatele kunstnikele.

Водонапорная башня на Кренгольме (1875 год).
© Aleksei Serov
Kreenholmi veetorn (1875. aasta).

Veetorni kõrval on koht, kus saab peaaegu kuiva jalaga minna keset kuivaksjäänud jõesängi. Koged erinevaid tundeid, kui vaatad alasti kivipõhja, mida kunagi katsid veekeerised.

Narva hüdroelejtrijaama ehitus on nähtavasti igaveseks muutnud jõe voolusuunda, kuid mõnikord, et stiihiat talitseda, tuleb vihma- ja sulaveega täitunud veehoidla lüüsiväravad üles tõsta. Kõlab sireen ja viieteistkümne minuti pärast hakkab vesi kõrvulukustava möirgega kiiresti oma vanasse sängi tormama. Kui satute sel hetkel mingil kombel jõesängis seisma, olete omadega tõsiselt kimpus.

© Алексей Серов
Kuidas toimub vee väljalaskmine ületäitunud Narva veehoidlast.

Nahkhiiri võib kohata ka siin. Kreenholmis on neil suhteliselt ohutu olla. Külmade lähenedes rändab enamik neist soojematesse paikadesse, siiajäänud aga suiguvad talveunne. Kuid Narvas keeb elu, kuivõrd sel sügisel sai linnast taas Eesti sügispealinn. Võib-olla tasub teda nimetada ka nahkhiirte pealinnaks? Oli ju nahkhiir Vana-Hiinas edu ja õnne sümbol. Vahest tasub meil sellele mõelda.

 

 

Tagid:
sügispealinn, Narva

Peamised teemad