09:03 24. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Foto on illustratiivne

Filmid 2017: kosmos, kung fu ja võidud tühjal kohal

© Sputnik / Евгений Биятов
Kultuur
lühendatud link
10910

Sputniku ajakirjanik Lev Rõžkov koostas ligikaudse nimekirja filmidest, mis 2017. aastal peaks publikuhuvi ja -menu pälvima.

TALLINN, 3. jaanuar — Sputnik, Lev Rõžkov. Ikka juhtub nii, et istute kinosaalis, olete varunud tuututäie popkorni, kõrvu aga röögatab ja silme ees vilgub mingi varsti linastuva filmi treiler. Nii istute ja mõtlete: „Ei, seda ma küll kindlasti vaatama ei lähe." Või: „Noh, ei tea…" Aga järsku juhtub nii, et treiler haarab teid esimesest kaadrist peale kaasa, nii et kananahk tuleb ihule ja sipelgad jooksevad mööda selga. Ja te mõistate: „Vaat see on film — täpipealt minu jaoks!"

Väljamõeldud lahinguväli

Alustame niisiis Hollywoody uudisteostest. Millega siis ülemaailmne unelmatevabrik meid 2017. aastal üllatab?

Üheks kõige suurejoonelisemaks (ja ilmselt ideoloogiliselt olulisemaks) uuslinastuseks saab Christopher Nolan´i „Dunquerque". Mis selles huvi pakub? Eks ennekõike nähtavasti see, et Nolan on meile tuntud kui suur fantaasiameister. Meenutame tema apokalüptilist unenäolisust filmis „Algus". Või hüppeid läbi universumi saladustekanga ulmefilmis „Tähtedevaheline". Millest järsku selline salto puhtast fantaasiast süngetesse sõjapäevadesse?

„Dunquerque" on pühendatud 1940. aasta mõistatuslikele sündmustele, mil inglastel õnnestus samahästi kui ilma kaotusteta ligi pool miljonit inimest Wehrmachti poolt alistatud Prantsusmaalt läbi La Manche´i Suurbritanniasse evakueerida.

Kõigist Teise maailmasõja lahingutest oli see nähtavasti kõige kummalisem. Mõned ajaloolased peavad seda Briti relvade võiduks. Nõukogude ajalooõpikud olid karmimad ja nimetasid seda „häbiväärseks pagemiseks". Filmi reklaamlause järgi otsustades esitletakse Dunquerque´i evakuatsiooni meile kui võitu. „Sündmus, mis muutis mailma" — nii kinnitavad filmi loojad.

Juhust kasutades konsulteeris siinse kolumni autor kutselise ajaloolase ja kirjaniku Armen Gasparjaniga. „Kui kasutada sporditermineid, siis oli Dunquerque puhas kokkuleppemäng," ütleb ajaloolane. „1940. aastal ei olnud äge sõjategevus veel alanud ja hitlerlased lasksid lagedal kaldal igast küljest sisse piiratud armeel lihtsalt rahuga minna. Oleks sakslaste väejuhatusel olnud selleks vähimatki tahtmist, siis oleks mitusada tuhat inglast tapetud. Kuid seda tahtmist ei tekkinud. Miks? Vastus on Hitleri raamatus „Mein Kampf", kus inglasi nimetatakse „vennasrahvaks".

Aga sellegipoolest lõhkevad treileris pommid, mehed upuvad, vaprad inglise sõdurid aga hoiavad kaitseliini sõna otseses mõttes tühjal kohal.

Muidugi, selleks, et esitada veretut „kokkuleppemängu" radikaalse pöördena suures sõjas, tuleb omada eriti pahupidist teadvust. Ja sellise teadvuse kandja leiti. Kes siis muu, mis seal pattu salata, kui mitte suur visionäär David Lynch.

„Dunquerque´i" maksab ilmselt vaadata tänu eriefektidele või lihtsalt uudishimust. Kuid tasub silmas pidada, et tegelikkusega on Christopher Nolani filmil veelgi vähem pistmist kui selle autori eelmistel psühhedeelilistel fantaasiatel.

Järjed läbi aastakümnete

Suurima tõenäosusega tuleb eesolev aasta rikas kõikvõimalike järje-, jätku- ja spin-off filmide poolest. Alustame neist, mida ei tohiks mingil tingimusel vaatamata jätta.

Ennekõike ootab meid ees legendaarse ja nii mõnegi jaoks õudseima õudusulme „Võõras" järjelugu. Uus film jõuab ekraanidele mais ja kannab pealkirja „Võõras: Testament". Huvipakkuv on see, et režissööriks on seesama suur ja hirmus Ridley Scott, kes käivitas kogu filmiepopöa juba 1979. aastal. Mister Scott mõtleb laiahaardeliselt ja tema plaanide kohaselt avab uus film uue triloogia, kus ta järjekordselt pakub meile uutest aspektidest kosmiliste kannibalide lugu. Huvitav, et sel puhul lükkas „Võõra" viiendat osa alustanud režissöör Neill Blomkamp oma filmivõtted määramata ajaks edasi. Tundub, et projekti saatus sõltub sellest, mida legendaarne maestro Ridley Scott õigupoolest näitab.

Oktoobris jõuab ekraanidele ulmefilm „Noateral jooksja 2049" („Blade Runner 2049"). Esimene sellenimeline film valmis 1982. aastal suure ulmevisionääri Philip K. Dicki romaani põhjal. Siis avaldasid paljudele vägevat muljet tulevikumaailma dekoratsioonid. Järjeloos peetakse jahti androididest tehisorganismidele (replikantidele) esimeses osas toimunud sündmustest kolmkümmend aastat hiljem.

Huvitav on see, et üht rolli kehastab seesama Harrison Ford, kes mängis ka 1982. aasta „Noateral jooksjas". Inimesesarnaste robotite jahtija peitub maailma eest iidse, tohutult tolmunud kiriku juurde, kuid sealt leiab noor mantlipärija ta üles. Filmi režissööriks on Kanada režissöör Denis Villeneuve, kes jäi möödunud aastast meelde väga põneva ja efektse filmiga „Saabumine".

Järgmine jätkulugu on samuti autorifilm, mis valmis veerand sajandit pärast algusosa. Ja ehkki tegemist ei ole kinofilmi, vaid teleseriaaliga, ei saa ükski filmiteadlane sellest ükskõikselt mööda vaadata. Sest alanud aastal ootavad meid David Lynchi „Twin Peaksi" uued seeriad ning küsimus, kes tappis Laura Palmeri, saab taas üliaktuaalseks.

Teada on, et David Lynchi filmi uued seeriad tegi ta eranditult ise, jätmata ka kõrvalepisoode assistentide hooleks. Agent Cooperi rollis on ikka sama Kyle MacLachlan. Suurejoonelist esilinastust tasub oodata sügisel.

Tapmine ja tagaajamine

Nüüd järelfilmidest, mida nende ridade autor vaatama minna ei kavatse, kuid õigluse huvides tasub nad siiski ära märkida.

Juba veebruaris näeme politseimärulit „John Wick 2" Keanu Reevesiga peaosas. Selles loos asub erruläinud politseinik mööda „igavese linna" Rooma nurgataguseid ülikõva palgamõrtsukat jälitama. Tuleb palju tulistamist, väljapääsmatuid olukordi, vägevaid trikke. Huvitav fakt on see, et filmi režissöör Chad Stahelski alustas oma filmikarjääri kaskadööri dublandina „Matrixi" projektis.

Märtsis aga linastub järjekordne jagu superkangelase Wolverini sadistlikest kinokoomiksitest Hugh Jackmani ja X-meeste esituses. Film kanna pealkirja „Logan". Vägivalla ja musta huumori taseme poolest ei ole ette näha, et uudisteos sellega sisuliselt seotud filmist „Deadpool" kuigivõrd erineks. Teada on antud, et reitingu R (18+) hoidmise nimel on Hugh Jackman loobunud märkimisväärsest osast oma honorarist.

Aprillis on oodata järjekordset, arvestust pidi juba kaheksandat jagu „Kiireid ja vihaseid". Uues linaloos on arvukate autode romukihutajate hulgas Charlize Theron, Vin Diesel, Jason Statham. Ütlen ausalt, et kaheksandat osa ei kavatse ma päris kindlasti vaatama minna, nagu polnud isu ka eelmist seitset vaadata. Kuid paljudele vaatajatele, eriti autofännidele võib film meeldida. Nii et valmistuge aprilikuiseks esilinastuseks.

Humanoidid Tšertanovos ja kung fu Batu-khaaniga

Millega aga rõõmustavad meid vene filmiloojad? Vaatame.

Juba jaanuaris jõuab filmilevisse Fjodor Bondartšuki uus film „Külgetõmme". Filmi eelarve oli ligi pool miljardit rubla. Kummalisi eriefekte kasutades jutustatakse meile lugu lendava taldriku maandumisest Tšertanovos. Ulmefilmi võtted toimusid mitmes Venemaa pealinna rajoonis. Kaasatud oli sõjavägi.

Mis sellest kõigest välja tuleb, seda me muidugi vaatame. Kuid filmi reklaamlause „Maa maalastele!" tekitab oma tahtliku tautoloogiaga juba teatavaid kahtlusi.

Palju ei jää oma eelarve poolest maha ka fantaasiafilm XIII sajandist — „Legend Kolovratist". See on lugu noorest Rjazani sõjamehest, kes väikese väesalgaga andis lahingu Batu-klaani hordide vastu. Kas ta tõepoolest olemas oli või mitte, on raske öelda. Vassili Jani raamatus „Batu-khaan" on Evpati-nimelisest kangelasest palju juttu, kuid Boriss Akunin kahtleb sügavalt tema olemasolus.

Filmikangelasena on Evpati — ei, mitte Sergei Bezrukovi, vaid tema õpilase Ilja Malakovi kehastuses — ilus, kindlameelne, valdab kung fu´d ja kui treileri põhjal otsustada, siis ka aikodo´d. Arvan, et linalejõudvat patriootilist põnevikku ei tasu küll võtta tõsise ajalooallikana, kuid loota võib, et tehtud on see kenasti. Vaadata saab seda aprillis.

Kassafilmid kosmonautikapäevaks

Aprillis toimuvad ka korraga kahe suurejoonelise kosmosefilmi esilinastused.

Esimene neist kannab pealkirja „Saluut 7" ja on pühendatud 1985. aasta sündmustele, mil Nõukogude mehitamata orbitaaljaam kaotas juhitavuse. Siis korraldati juhitamatu objektiga põkkumine, millele ei ole seniajani maailma praktikas analoogi. Filmiversiooni kolmekümne aasta tagustest kosmosesündmustest on loonud režissöör Klim Šipenko. Peaosades on Vladimir Vdovitšenkov ja Pavel Derevjanko.

Täpselt kosmonautikapäeval aga jõuab ekraanidele „Esimeste aeg" — kassatükk kosmoselendur Aleksei Leonovist, kes 1965. aastal esmakordselt ajaloos väljus avakosmosesse ning seejärel maandas kosmoselaeva käsitsijuhtimise režiimil. Menufilmi loojad — Timur Bekmambetovi stuudio Bazelevs — lubavad peaaegu et venemaist analoogi Alfonso Cuaróni tuntud filmile „Gravitatsioon". Kuid seda tõeliselt asetleidnud sündmuste põhjal ja päriselt kosmoses filmitud kaadritega, millest mõningaid on juba näidatud komöödiafilmis „Kuused 5". Rollides on Jevgeni Mironov ja Konstantin Habenski.

Need filmid tulevad linale praktiliselt üheaegselt.

Tagid:
Esimeste aeg, Legend Kolovratist, Külgetõmme, John Wick, Twin Peaks, Saabumine, Noateral jooksja 2049, Võõras, Dunquerque, kino, esilinastus

Peamised teemad