17:41 26. September 2017
Tallinn+ 13°C
Kuula otse
President Kersti Kaljulaid abikaasaga

Euroopa Komisjon ei saa Eestit aidata

© REUTERS / INTS KALNINS
Kultuur
lühendatud link
12410

Euroopa Komisjonil puudub pädevus aidata Eestit presidendi ametiraha kättesaamisel Venemaalt, selgus Urmas Paetile antud vastused.

TALLINN, 8. jaanuar — Sputnik. Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet juhtis Euroopa Komisjonile saadetud arupärimises tähelepanu, et Venemaa hoiab siiani enda käes Eesti Vabariigi presidendi ametiraha, mis võeti Nõukogude vägede poolt kaasa 1941. aastal ning mida on alates aastast 1963 hoitud Moskva Relvapalati muuseumis.

"Venemaa ei ole vaatamata korduvatele Eesti soovidele ametiraha tagastanud," ütles Paet oma arupärimises ning lisas, et ametirahal on Eesti jaoks oluline sümboolne väärtus, vahendas BNS. Arupärimises küsis ta, mida saab Euroopa Liit (EL) sellises olukorras omalt poolt teha, vahendas BNS. Samuti küsis Paet, kas Euroopa Komisjon saab selle küsimuse tõstatada suhtlemisel Venemaa esindajatega.

Paeti arupärimisele vastas Euroopa Komisjoni liige Tibor Navracsics, kelle sõnul komisjon ei ole pädev ametiraha tagastamise küsimusse sekkuma.

"Euroopa kultuuripärandi kaitse ja edendamise eest vastutavad esmajoones liikmesriigid ning EL-i tegevus piirdub koostöö soodustamise ning liikmesriikide tegevuse toetamise ja täiendamisega," ütles ta.

Navracsics selgitas, et kuigi on olemas ELi õigusaktid, mis käsitlevad kultuuriväärtusi, sealhulgas direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta, kohaldatakse seda ainult kultuuriväärtuste suhtes, mis on liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud pärast 1. jaanuari 1993.

Ta lisas, et kultuuriväärtuste tagastamist on käsitletud ka mitmes rahvusvahelise õiguse instrumendis, näiteks UNESCO 1970. aasta konventsioonis kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning 1995. aasta UNIDROIT' konventsioonis varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Samas tõdes ta, et mõlemat konventsiooni kohaldatakse ainult nende kultuuriväärtuste suhtes, mis on ühest riigist ebaseaduslikult välja ja teise üle viidud pärast konventsiooni jõustumist mõlemas riigis.

"Seetõttu ei ole komisjon pädev sekkuma seoses Eesti Vabariigi presidendi ametiraha tagastamisega, mis võeti Nõukogude vägede poolt kaasa 1941. aastal," ütles Navracsics.

Paeti sõnul teab Venemaa väga hästi Eesti soovi presidendi ametiraha tagasi saada ning loodetavasti saab Venemaa juhtkond ühel hetkel päevapoliitilistest kaalutlustest üle ning ametiraha tagastatakse Eestile.

Presidendi ametikett. Taust

Riigivapi ketiklassi teenetemärk koosneb kullast ketist, erisuurpaelast ning kuldsest rinnatähest. Kett on 30 mm laiune, kaalub 927,85 grammi ning koosneb 48 lülist. Keti otsas on kullast 69 mm läbimõõduga riigivapikujuline ripats, kuhu on stantsitud "24.II. 1918".

Keti nelja lüli sees on vääriskivid: rubiin ja kolm safiiri, mida ümbritseb 96 teemanti. Rubiin pärineb Lõuna-Aafrikast, rukkilillesinised safiirid Sri Lankalt, teemandid Euroopa teemandimüüjatelt. Kuld on muretsetud Eestist. Keti valmistamiseks tehti hange, selle valmistasid ARS-Vasetööd, Miniplast Pluss ja Roman Tavast. Riigikantselei kutsus keti valmistamiseks kokku ekspertgrupi, kuhu kuulusid muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, falerist Priit Herodes, presidendi kantselei esindaja Mall Gramberg, ajaloolane Peep Pillak, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna meister Rolf Pachel, gemmoloog Heli Kuulman ning heraldik Ivo-Manfred Rebane.

1936. aastal kavandas ametiketi Paul Luhtein, selle valmistasid 1938. aastal OÜ Kopfi kullassepatöökoja meistrid. Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kui kõrgeima riikliku autasu kavaleriks sai seaduse kohaselt 1938. aastal vabariigi president. Konstantin Päts kandis seda pidulikel puhkudel.

Päts kandis viimane kord ketti 17. juunil 1940. aastal ja sellest ajast kuni 1963. aastani oli keti saatus teadmata. Siis anti ta üle Moskva Kremli Relvapalatile.

President Toomas Hendrik Ilves kandis vastvalminud Riigivapi teenetemärgi ketti esimest korda Eesti Vabariigi 90. sünnipäeval.  750kraadise kullaprooviga ja kalliskividega kaunistatud riikliku teenetemärgi andis presidendile Kadriorus üle peaminister Andrus Ansip.

Tööraha ja vormide stantsimine maksis ligi 225 000 krooni, metallile (kuld ja hõbe) kulus 223 000 krooni (lisaks käibemaks) ja vääriskividele 61 360 krooni.

Tagid:
õigusakt, ametiraha, muuseum, Relvapalat, Kreml, Euroopa Komisjon, president, Navracsics, Urmas Paet, Tibor Navracsics, Eesti, EL, Venemaa

Peamised teemad

  • Peaminister Jüri Ratas Eesti II Omavalitsuspäeva konverentsil

    Peaminister Jüri Ratas ütles täna Eesti II Omavalitsuspäeva konverentsil, et riigi vundament on omavalitsused, mille tegevusest ja võimekusest sõltub otseselt inimeste igapäevane elukeskkond

    4
  • Prantsusmaal avati Donetski RV esindus, illustratiivne foto

    Marseille´is avati pidulikult isehakanud Donetski Rahvavabariigi esinduskeskus. Esinduse esmasteks plaanideks on internetis oma veebilehe avamine, kontsertide ja näituste korraldamine

    7
  • Käesoleval ajal on maailma riikide arsenalides ligikaudu 15 000 ühikut tuumarelva, illustratiivne foto

    26. tähistatakse rahvusvahelist tuumarelva täieliku likvideerimise eest võitlemise päeva. Käesoleval ajal on maailma riikide arsenalides ligikaudu 15 000 ühikut tuumarelva

    20