23:27 19. August 2017
Tallinn+ 19°C
Kuula otse
„Matrix“ kinkis kaasaegsele maailmale uudse äratundmise olemise näilisusest

Mida on „Matrix“ inimestele õpetanud

© Фото: КиноПоиск
Kultuur
lühendatud link
3933

„Matrix“ kinkis inimkonnale aegluubis märulistseenid, kus kiirestiliikuv kaamera keskendub paigalseisvale objektile – bullet time

TALLINN, 19. märts — Sputnik. Filmistuudio Warner Bros plaanib taas kord „Matrixi" kinotaevasse lennutada, kinnitab The Hollywood Reporter viitega oma isiklikele allikatele, edastas RIA Novosti. Mis sellest nimelt tuleb, kas uusversioon või varasema järg, ei ole täpsustatud, kuid ilmne on, et uue „Matrixi" autoritel saab olema päris raske originaali edulugu üle trumbata — liiga uuenduslik oli see 1999. aastal valminud film.

Ennekõike kinkis „Matrix" kaasaegsele maailmale uudse äratundmise olemise näilisusest. Idee iseenesest ei ole muidugi uus. Juba vanakreeka filosoof Platon kinnitas võimatust maailma meie subjektiivsete meeleorganitega adekvaatselt tajuda, kui võrdles meile nähtavat reaalsust hägusate varjudega koopaseial. Wachowski visualiseeris tolle mõtte nii, et see ajas põnevile viimase kui koolipoisi kogu maailmas: päriselt pole midagi, kõik me oleme laetud maatriksi-nimelisse simulatsiooni ja oleme osa suurest pettusest. Filmis on otseseid viiteid Jean Baudrillard´i teosele „Simulaakrumid ja simulatsioon", mis uurib, kuidas inimese puhul nimelt illusoorne asendabki reaalsust.

„Matrixi" stsenaristid mängisid inimese hirmudel kübertehnoloogia ja tehisintellekti ees, kel ühel päeval saab villand tema esivanemate ebatäiuslikkusest ning ta vallandab mässu inimkonna vastu. Toona, interneti ja mobiilside ekspansiooni aegadel paistis see mõte värske ja päevakajalisena. Tänapäeval, virtuaalreaalsuse ja tehisnärvivõrkude ajastul paistab see juba tõelise ohuna.

Et taas tunda hirmu kõikvõimsa Matrixi ees, ei pruugi enam vana filmi käima panna — piisab viimaste uudiste lugemisest. 2016. aasta novembris teatas Yandex, et tänu närvivõrgustike kaasamisele suudab tema uus otsingumootori algoritm Palehh veebilehti üles leida mitte ainult võtmesõna, vaid ka selle mõttelise seose järgi. Elektrooniline aju on nüüd võimeline aru saama kogenematust lapsest või arvutikasutaja eest selle välja mõtlema, mille ta on unustanud või mida ei tea.

Umbes samal ajal ühendas Google närvivõrgud oma veebipõhise tõlkeprogrammiga Google Translate, mis õpib nüüd pakkuma mitte lihtsalt mehaanilist sõnade tõlget, vaid mõistma ja lausete ja väljendite konteksti — ning jätkab õppimist, töötades iga päev läbi 140 miljardit sõna 500 miljonilt kasutajalt.

Internetti ühendatud arukaid masinaid on juba ammu rohkem kui maakeral inimesi. Iga aastaga muutuvad nad täiuslikumaks, saades üha rohkem teada meist, meie minevikust, meie lootustest ja hirmudest. Telefon teie taskus on teist palju targem. Ta teab paremini kui te ise, mida teil just tarvis on. Ja võib-olla mõtleb midagi ka välja.

Igatahes meie meeleorganeid petma on masinad juba õppinud, mille tõenduseks on virtuaalreaalsusega atraktsioonid, mida tänaseks leidub juba vaat et igas kaubanduskeskuses: paned prillid pähe — ja oledki kunstlikus paralleelmaailmas, millest väljapääsu ei näe.

Juba „Matrix" kinkis inimkonnale aegluubis märulistseenid, kus kiirestiliikuv kaamera keskendub paigalseisvale objektile — bullet time, „püsikuuli lennukiirus", kaasaegse Bollywoody ja kõigi nende lemmikvõte, kes ihkavad kinopilti „rikastada".

„Matrix" jäädvustas tehnoloogilise „aegadevahelisuse", mil tegevustik vändati veel filmilindile, eriefektid aga loodi juba digitehnoloogia abil. Selliseid eriefekte, nagu oli „Matrixis", ei olnud maailm seni veel näinud, ehkki need loodi suures osas „vanamoelisel viisil". Arvutigraafika oli siis veel väga keeruline ja kulukas lõbu, seetõttu käksid kärmelt käiku klassikalised võtted, nagu näiteks paralleelmontaaž, kiirluubis võtted, töö makettide ja mulaažide, kaskadööride, kraanade ja kulissiga jne.

Kui oli vaja näidata tagaplaanil linna, tõmmati paviljonis üles vinüülist taust, oli aga tarvis räpast slummi, siis puistasid kunstnikud võtteplatsi prahti täis. Kõik dekoratsioonid olid tõelised, mitte virtuaalsed ning läksid plahvatusefektide käigus tõesti puruks, nii et iga märulisstseeni duubel oli üle mõistuse kulukas ja töömahukas. Sedasorti stseenidega ei üllata tänapäeval küll kedagi, aga tol ajal vaatasid kõik neid ammulisui.

Takkapihta on „Matrix" arvatud nende teoste nimekirja, mis ennustasid New Yorgi 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut — sel kuupäeval lõppes Keanu Reevesi kehastatud tegelase Neo ühes episoodis vilksatanud passi kehtivusaeg. Sõnaga, Wachowskid teadsid ilmselt midagi meie tulevikust. Nii et nende ennustuste täpsust korrata ja veel üks visuaalne revolutsioon filmikunstis korda saata on uue „Matrixi" autoritel vägagi keeruline.

Tagid:
kino, Warner Bros, Matrix, Wachwski, New York

Peamised teemad