14:16 02. Juuni 2020
Kuula otse
  • USD1.1116
  • RUB77.4378
Kultuur
lühendatud link
4530

Esmaspäeval tähistati tähtsat päeva pealinna ajaloos – 769 aastat tagasi kehtestas Taani kuningas Eric IV Tallinnale Lüübeki linnaõiguse, tänu millele võeti linn vastu Euroopa linnade liitu

TALLINN, 16. mai — Sputnik. Keskpäeval toimus Raekoja platsil Tallinna päeva ürituste pidulik avamine. Tervituskõne pidasid Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ja heerold Jüri Kuuskemaa.

Kunstiajalooline ja heerold Jüri Kuuskemaa rääkis portaalile Sputnik Eesti, et Tallinna päeva tähistamine on pühendatud väga kummalisele sündmusele. Tema sõnul sai meie linn sel päeval, tol kaugel 1248 aastal tunnistuse, et meid võeti vastu Euroopa linnade liitu.

"Selles seisnebki linnakodaniku elu mitmekesisus. Linnakodanikuks olemine ei tähenda vaid õiguste omamist, vaid ka teatud kohustuste kandmist," ütles Kuuskemaa.

Открытие  Дня Таллинна на Ратушной площади
© Sputnik / Вадим Анцупов
Keskpäeval toimus Raekoja platsil Tallinna päeva ürituste pidulik avamine

Noorus on meie tulevik

Esmakordselt tähistati Tallinna päeva 15. mail 2002. aastal ja tänavu toimus see juba 16. korda, seekord deviisi all "Noored pildis".

Kuuskemaa märkis, et praegu meenutab meie ühiskond minevikku, kuid vaatab seejuures tulevikku ja laob sellele aluspõhja, et see tulevik oleks helge. Me peame mõtlema lastele, lastelastele ja sellele, kuidas luua neile head elamistingimused, sest just nendest tulevad kunagi meie valitsejad.

Neile tuleb luua tingimused, kus nad areneksid, suhtuksid sõbralikult naabritesse ega tülitseks inimestega, kellel on teistsugune nahavärv, ajalugu või usk, leiab ajaloolane.

Kuuskemaa ütles, et Eestil on olnud palju võõramaiseid valitsejaid. On olnud taani, saksa, rootsi ja vene aeg. 20 sajandil vahetus riigilipp koguni kuuel korral.

Peaminister Jüri Ratas avas eile Tallinna päeva, mis sel aastal on pühendatud noortele ja kannab pealkirja Noored pildis
© Фото : Ирина Барсегян

"Kuid koos uute valitsejatega tulid ka arhitektid, kunstnikud ja teadlased, kes jätsid endast maha oma kultuuri," ütles Kuuskemaa. Kunstiteadlase sõnul on meie linn kui "mitmekihuline kook", millel täidis on rikkalik ja huvitav.

Inimesed näevad väljast vaid koorikut, kuid Kuuskemaa teab, mis on pealiskihi all. Heerold peab Tallinna omapäraseks linnaks, kus iga aastaga lisandub üha rohkem ajalugu. Seda avastatakse nii vanade elamute renoveerimise, kui ka väljakaevamiste käigus.

"Tallinn on kui mõistatus! Ta avaneb pidevalt nagu põõsas, kus igal aastal puhkevad aina uued õied," lisas ta.Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Tänavu algas Tallinna päeva ametlik programm peaministri ja tegevlinnapea kohtumisega Lühikese jala väravas. „Sellist Tallinna päeva traditsiooni juurutamisel välja pakutud sümboolset Toompea ja all-linna võimuesindajate kohtumist ei olnud poliitiliste erimeelsuste ja tõttu toimunud juba 11 aastat," tõdes tegevlinnapea Taavi Aas.

Ratas rõhutas, et kohtumine ei tohi jääda ainult sümboolseks koostööks, vaid "meie pealinna areng peab käima ühte sammu kogu riigiga".

Tallinna päeval korraldasid Eesti youtuber'id koostöös Tallinna linnaga flash mob'i Vabaduse väljakul. Tantsiti Karl-Erik Taukar bändi uue singli saatel. 

Lisainfo

Heerold oli ametnik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vastase juurde, samuti on keskajal heeroldid kuulutanud monarhi või muu feodaalisanda ametlikke teadaandeid ja korraldanud rüütliturniire.

Uusajal on heeroldid olnud peamiselt heraldika asjatundjad valitseja õukonnas. Mõnes riigis — sealhulgas Suurbritannias, Iirimaal, Kanadas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis — on heeroldid praegu ametis riiklikult tunnustatud heraldika asjatundjatena heraldika järelevalve- ja registriasutustes.

Antiikajal oli heerold isik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vaenlase juurde, selles mõttes diplomaadi eelkäija. Heerold pidi teate edastama mõlemas keeles ja valju häälega.

Ta hoidis heeroldikeppi ja oli seetõttu kaugele nähtav. Antiikajal peeti heeroldikeppi rahu, rahumeelse kaubavahetuse, heade sõnumite ja isikupuutumatuse sümboliks. Heeroldikeppi kaunistava maokujutise tähendus ja kepi võimalik seos Mercuriuse kepiga ei ole lõplikult selge.

Valitseja teenistuses heerold võis kanda valitseja vapiga tabardit nagu teisedki ohvitserid. Heeroldid osalesid tihti turniiride organiseerimisel ja olid seotud rüütlite varustusega, mis enamjaolt kandis rüütlite vappi. Seetõttu kujunesid heerolditest vappide asjatundjad ja siit pärineb sõna heraldika.

Tänapäeval on ametlikud palgalised heeroldid olemas mitmes riigis, mis üldiselt kuuluvad Rahvaste Ühendusse: Suurbritannias, Iirimaal, Kanadas ja Lõuna-Aafrikas. Nende tööks on teadaannete avalik ettelugemine. Lisaks määratakse tähtsate sündmuste, näteks kroonimise puhuks ametisse erakorralisi heeroldeid.

Mõnel pool, näiteks Šotimaal, palkavad kõrgaadlikud oma teenistusse ka eraheeroldeid. Nemad tegelevad tavaliselt heraldika ja suguvõsauurimise ehk genealoogiaga. (Allikas: Vikipeedia)

Jüri Kuuskemaa on eesti kunstiajaloolane, ta lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965. Töötas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. 1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused.

Историк, искусствовед, культуролог Юри Куускемаа
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest. Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige. 1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat. 2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris Jüri Kuuskemaa Keskerakonna nimekirjas. (Allikas: Vikipeedia)

Tagid:
heerold, üritused, noored, kultuur, Tallinna päev, Jüri Kuuskemaa, Taavi Aas, Tallinn

Peamised teemad