00:47 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Illustreeriv foto

Poole sajandi vanune iPad ja esimesed sotsiaalvõrgustikud: kunst on tulevikku ette aimanud

© Sputnik / Евгений Биятов
Kultuur
lühendatud link
4520

1902. aasta 1. septembril toimus maailma esimese teadusulmefilmi "Reis Kuule" esilinastus. See Georges Mélièsi lühifilm kujutab endast14-minutilist tummfilmina vändatud paroodiat Jules Verne´i ja Herbert Wellsi raamatute motiividel

TALLINN, 1. september — Sputnik. 1902. aasta 1. septembril toimus maailma esimese teadusulmefilmi "Reis Kuule" esilinastus. See Georges Mélièsi lühifilm kujutab endast 14-minutilist tummfilmina vändatud paroodiat Jules Verne´i ja Herbert Wellsi raamatute motiividel.

Sellest ajast möödunud 115 aasta jooksul on teadusulmet esindav filmikunst ennustanud mitte üksnes kosmuse vallutamist, vaid ka tehnoloogiaid, milleta me tänapäeval oma elu ette ei kujuta. RIA Novosti noppis filmidest välja prohvetlikke ennustusi, mis on saanud tegelikkuseks.

"Metropolis" (1927)

Saksa režissööri Fritz Lang´i klassikaline must-valge düstoopia vapustab seniajani oma ideede ulatusega. Selles tulevikulinnas kasutavad inimesed seadmeid, mis neil aastatel näisid vaatajaile puhtakujulise ulmena. Nii peab Metropolise valitseja Joh Fredersen tööliste ülestõusu ajal tehase vanembrigadiri Grotiga sidet hämmastava aparaadiga – suure ekraaniga varustatud telefoniga. Tänapäeval kasutatakse videoside-tehnoloogiat kõikjal – alates rahvusvahelistest kõnedest kuni suhtlemiseni Skype´i ja nutitelefonide kaudu.

"Fahrenheit 451"/"451 kraadi Fahrenheiti"/ (1966)

Ray Bradbury kuulsa romaani ekraniseering prantsuse režissöörilt François Truffaut´lt tutvustas vaatajatele juba 1960. aastail interaktiivset televisiooni. Tulevikumaailmas, kus raamatud on ära keelatud, vaatavad inimesed lõputult saateid majade seintele riputatud plasmapaneelidelt. Nende seadeldiste abil saavad elanikud koguni üksteisega suhelda. Mis muud need on, kui mitte sotsiaalvõrgustikud.

"2001: Kosmoseodüsseia" (1968)

Enamiku filmikunsti reitingutabelite kohaselt kõigi aegade üks parimaid kosmosefilme – Stanley Kubricku "Kosmoseodüsseia" – pidi juba ettemääratult prohvetlikuks osutuma, kirjutati ju filmi stsenaarium koostöös suure ulmekirjaniku ja futuroloogi Arthur Clarke´iga. Mehitatud lennust Jupiterile on inimkond muidugi veel kaugel, kuid tahvelarvutid on juba tegelikkuseks saanud.

Ühes stseenis vaatavad astronaudid videot õhukestelt lamedatelt seadmetelt, mis sarnanevad iPadiga. Hiljem andis Samsung koguni Apple´i kohtusse, püüdes tõestada, et digihiiglane on laenanud oma tahvelarvutite disaini selle filmi loojatelt.

"Blade Runner" /"Pearahakütt" (1982)

Ridley Scotti kultusfilm on vändatud Philip K. Dicki romaani "Kas androidid unistavad elektrilammastest?" põhjal. Film tunnistati teadlaste seas korraldatud küsitluse põhjal, mille korraldas väljaanne The Guardian, ajaloo parimaks teaduslikuks ulmefilmiks. Tegevustik toimub samahästi kui meie päevil –2019. aastal Los Angeleses. Relvastatud küborgid USA linnades õnneks veel ringi ei käi, küll aga on silma võrkkesta skaneerimine või seadme hääljuhtimine saanud ammuilma igapäevaseks ja tavaliseks.

"Terminaator" (1984)

Терминатор. Иллюстративное фото
Terminaator. Illustreeriv foto.

James Cameroni Terminaatori-sarja esimese ulmemäruli tegevus 2029. aastal. Tulevikust, kus inimkond on orjastanud tehisintellekti, saabub aastasse 1984 Arnold Schwarzeneggeri kangelane – küborgist mõrtsukas. Seniajani ei ole teadlastel veel õnnestunud inimesest väliselt täiesti eristatamatut robotit valmis teha. Kuid filmis esinevad lennumasinad, mis kannavad endaga tuld ja hävingut, ei ole enam sugugi teadusulme. Tänapäeval kasutatakse lahingudroone konfliktide puhul agarasti kogu maailmas.

"Tagasi tulevikku 2" (1989)

Robert Zemeckise ulmetriloogia "Tagasi tulevikku" teine osa viis vaatajad 1980. aastate lõpust 2015. aastasse. Nii mõnedki filmi loojate fantaasiad osutusid prohvetlikeks. Nõnda et stseenid, kus filmi tegelased avavad sissepääsu ukseluku sõrmejälje abil või tasuvad samal kombel taksoarve, ei tekita tänapäevases vaatajas mingit üllatust. Biomeetriat kasutatakse meie päevil igal pool – mobiiltelefonidest kuni välispassideni.

"Minority Report"/"Eriarvamus" (2002)

Filmirežissöörid on jätkanud tulevikku piilumist ja võrdlemisi hiljutises lähiminevikus. Steven Spielbergi filmiversioon Philip Dicki samanimelisest jutustusest on eredaks näiteks sellest, kuivõrd kiiresti kaasaegsed tehnoloogiad edasi arenevad. 2002. aastal vändatud film laskis ette aimata niinimetatud kontaktivaba seadmejuhtimist. Tom Cruise´i kangelane manipuleerib holograafilist ekraani žestide abil. Juba seitse aastat pärast selle filmi valmimist esitles Microsofti kompanii kolmemõõtmelist žestidele reageerivat sensorit Kinect. Tarkvaraarendajad tunnistasid, et selle loomiseks inspireeris neid Spielbergi linateos.

Tagid:
iPad, kino

Peamised teemad