20:46 20. November 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva

Mis on viltu Eesti rahvusvähemuste kojas

© Sputnik / Вадим Анцупов
Kultuur
lühendatud link
4821

Eesti vähemusrahvuste tähtsaim esindusorgan Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda peab oma tegevuse üheks põhiliseks piduriks valitseva eliidi ja erakondade poolt ilmnevat ükskõiksust

TALLINN, 17. september — Sputnik.  Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda (EVEK) eksisteerib alates 2007. aastast, saades niisiis tänavu 10-aastaseks. See on tõsine põhjus tegemaks vahekokkuvõtteid, mis ausalt öeldes ei rõõmusta. Nõnda väitis portaalile Sputnik Eesti filosoofiadoktor, Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan.

Tallinn tähistab Eesti rahvuste päeva festivaliga, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tema sõnul ei ole koja eesmärkidest lähtuvat tõsist edasiminekut saavutatud ja sellel on mitmeid põhjusi.

Esiteks, lausub Grigorjan, on selleks Eesti rahvusvähemuste endi passiivsus. Teiseks on tegemist koja ideede ja otsuste aktiivse blokeerimisega riigis valitsevate erakondade poolt. Ja kolmandaks põhjuseks on katastroofiline rahapuudus.

"Kõigi nende aastate jooksul ei ole rahvusvähemuste koda mingisugustki raha, mitte sentigi mitte kelleltki saanud," tunnistas ta. "Sponsorid enam ei toeta, riiklikust abist aga on koda täiesti ilma jäetud."

"Kahtlemata tuleb koda reformida. Millises suunas just, seda me praegu mõtleme," nentis Grigorjan portaalile Sputnik Eesti.

Muresid ei anna lahendada ainsa hiireklikiga

Grigorjan tunnistas, et arvutiside ajastul kasutavad koja esindajad agarasti kaasaegseid kommunikatsioonivõimalusi. Kuid kõiki küsimusi ei saa lahendada arvutihiire abiga: "Võib kuitahes palju Skype´i või Viberi kaudu suhelda, kuid sellel pole sisuliselt mingisugust mõju Eesti valitsevatele ringkondadele."

Ta tuletas meelde, et kojal ei ole oma esindust võimuorganites – ta ei ole esindatud parlamendis, kus võetakse vastu riigi ja tema elanike jaoks olulisi seadusi.

"Me ei saa valitsust mõjutada, meil ei ole sidusaid linke sellest ajast peale, mil rahvastikuministri büroo likvideeriti," lisas ta. "Meil ei taha isegi Eesti Vabariigi president riigi rahvusvähemuste tähtsaima esindusorganiga – rahvusvähemuste kojaga kohtuda," märkis Grigorjan.

Grigorjani sõnul õnnestus uskumatute jõupingutustega 2016. aastal läbi viia tavakohane, juba kolmas rahvusvähemuste koja kongress, kus kõlasid tõsised ettekanded ja ekspertide järeldused ning kongressist osavõtjate deklaratsioonis heakskiidetud huvitavad ettepanekud riigi juhtkonnale ja ka ühiskonnale.

Tema sõnul ei saatnud riigipea, president Kersti Kaljulaid sellele vabariigis elava enam kui saja rahvuse ja rahvusrühma saatuse jaoks tähtsaimale üritusele isegi tervitusläkitust.

Eesti areneb üha sidusama ühiskonna suunas, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Tuleb leida selline formaat, mis laseb kojal kaasa rääkida vabariigi otsuste läbiarutamises ja langetamises, mis avaldavad mõju rahvusvähemuste käekäigule," leiab ta.

24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva. Ametliku tähtpäevana tähistati seda esmakordselt 2005. aastal. Eesti Vabariigis elab enam kui 110 rahvuse ja rahvusrühma esindajaid.

Suurimaks rahvusvähemuseks on venelased (25% kogu rahvastikust). Eestlaste osakaal moodustab 69%. Ülejäänud rahvused ja rahvusrühmad on esindatud alla 5% ulatuses elanikkonna üldarvust. Käesoleva aasta 13.–14. septembrini toimusid Eestis rahvusvähemuste nädala üritused.

Tagid:
rahapuudus, rahvus, rahastus, toetus, kultuur, rahvusvähemuste päev, Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda, valitsus, Rafik Grigorjan, Kersti Kaljulaid

Peamised teemad