16:36 22. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0801
  • RUB69.5480
Kultuur
lühendatud link
3810

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks kaks Eesti ajaloolist vaksalihoonet, Narva ja Valga raudteejaama peahooned

TALLINN, 20. sept — Sputnik. Tegu on arhitektuurselt väga väärtuslike ja esinduslike stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahoonetega, edastab Kultuuriministeerium.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tähtis, et riiklike kultuurimälestiste hulgas oleks tasakaalustatult esindatud ka olulisemad näiteid Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist.

"Eriti 20. sajandi teine pool ehk sõjajärgne arhitektuur on mälestiste hulgas vähe esindatud. Võib küll tunduda, et meie ümber on küll palju nõukogude perioodi hooneid, aga selle ajastu arhitektuuri paremikku on väga vähe säilinud," ütles Jänes.

Nii Valga raudteejaama (ehitatud 1949) kui ka Narva raudteejaama (ehitatud 1953) peahoone peegeldavad Narva ja Valga kui oluliste raudteelinnade ajalugu. Mõlemad jaamahooned on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Valga raudteejaamal on valdavalt säilinud ka algne interjöör.

Valga ja Narva raudteejaamade peahoonete mälestiseks tunnistamise ettepanek tuli pärast uurimisprojekti, kui Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007 kuni 2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine.

20. sajandi arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ning perioodi 1870 kuni 1991. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mida uuriti lähemalt. Neist omakorda 114 kohta tehti ettepanek need mälestiseks tunnistada.

Nii Narva kui ka Valga vaksalihooned on endiselt raudteejaamadena kasutuses, mis tagab nende kõige parema säilimise. Seniajani on Eestis kultuurimälestiseks tunnistatud 32 raudteejaama peahoonet.

Tapa raudteejaama peahoonest sai kultuurimälestis >>

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks — 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid, vahendas Sputnik Eesti suvel. 

Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks tehti pärast Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamist ja analüüsi. Ministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule.

„Transpordi arenguga seotud hoonestusest on saanud hoopis laiema tähendusega väärtus, mistõttu see vajabki kaitset. Tapa jaam on oluline sümbolobjekt nii raudteel kui ka Tapa linnaehituses, samuti väärtuslik historitsistliku arhitektuuri näide. Peale selle, Tapa raudteejaama peahoone on ainus säilinud kivist Esimese maailmasõja eelne raudteejaama hoone, mis on valminud eriprojekti järgi," lisas Jänes.

Tagid:
arhitektuur, kultuurimälestis, ajalugu, raudteejaam, Kultuuriministeerium, Liina Jänes, Indrek Saar, Narva, Valga

Peamised teemad