23:22 04. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Kultuur
lühendatud link
12430

Vähemusrahvuse nädala lõpuüritusel kohtus portaal Sputnik Eesti udmurditari, Valgetähe V klaasi teenetemärgi kavaleriga, sõnastuse kohaselt „kirjaniku ja tõlkijaga, kes on andnud panuse udmurdi-eesti kultuurisidemete arendamisse“

TALLINN, 25. sept — Sputnik. Mitte ükski soome-ugri ja rahvusvähemuste teemaline üritus Tallinnas ei möödu ilma selle punapäise udmurditarita – Mush Nadi osavõtuta. Suuresti tänu temale teatakse Eestis, et Udmurtia ei ole üksnes Kalašnikovi automaadi sünnimaa, ja et seal armastatakse eesti kirjanikke.

Удмуртская писательница Надежда Пчеловодова (Муш Нади)
© Фото : из личного архива
Punapäine udmurditar Mush Nadi

Kirjanik ja tõlkija Nadežda Ptšelovodova (kirjanikunimega Mush Nadi) on tõlkinud udmurdi keelde 15 eesti autorite raamatut, mille eest talle möödunud aastal omistati Eesti riiklik orden – Valgetähe V klassi teenetemärk. Mush Nadi sulest on ilmunud kogumik tema udmurdikeelsetest luuletustest.

Kaksteist aastat tagasi tulite Eestisse ilma sõnagi eesti keelt oskamata. Möödunud aastal aga saite tõlkijatöö eest riikliku autasu. Praegu olete eesti keele õpetaja. Kas teil olid head õpetajad või tegelesite keelega iseseisvalt hästi palju?

Esimesel aastal Eestis õppisin ainult eesti keelt. Aga meil olid sellised kursused: kolm tundi nädalas ning seda inglise keele baasil – välisüliõpilaste jaoks. Iseseisvalt tegelesin keeleõppega, jah, õige palju.

Millega Eesti teid ära võlus, mispärast just siia õppima tulite?

Iževskis töötasin ma pärast ülikooli lõpetamist rahvusraamatukogus. Me tellisime ajakirja Raduga (kirjandusajakirja Vikerkaar kuni 2006. aastani ilmunud venekeelne versioon – toim.). Nii tutvusin ma eesti autoritega. Ükskord osalesin kirjanduskongressil, kuhu tuli ka Arvo Valton. Tema kutsel sõitsingi Eestisse õppima. Kui teda poleks olnud, oleksin juba teisel päeval Eestist minema sõitnud. Just tema õpetas mind siin võõral maal igal sammul: kuidas kasutada pangaautomaati, ühistransporti, kuidas end raamatukogus lugejaks vormistada.

Tallinn tähistab Eesti rahvuste päeva festivaliga, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kes te nüüd erialalt olete?

Iževskis olin ma kuni siiasõiduni väljaõppinud vene keele ja udmurdi keele õpetaja. Tallinna Ülikoolis õppisin filoloogiks ja tõlkijaks. Lõpetasin magistrantuuri, astusin doktorantuuri, sain töökoha Eesti Keele Instituudis. Seal töötasin kaks aastat eesti-udmurdi sõnaraamatu koostamise kallal.

Kas luuletusi kirjutate ainult udmurdi keeles?

Mõned luuletused on ka eestikeelsed. Ülemöödunud aastal avaldati mu luuletused ajakirjas Looming, sattusin Juhan Liivi nimelise preemia nominentide sekka. Laureaadiks ma muidugi ei osutunud, kuid saada niisuguse preemia nominendiks – see oli suur au.

Kuidas teie luuletused sünnivad?

Lihtsalt "tulevad pähe" ja kogu lugu. Kui kohe üles ei kirjuta, võib need kadunuks arvata. Näiteks öösel ei viitsi tõusta, et üles kirjutada, aga hommikul ei tule enam kuidagi meelde.

Valgetähe ordeni pälvimine oli teile ilmselt üllatuseks?

Jah, see oli üllatus. Ma olin alles alustanud tööd koolis – sügis, pori, uus töökoht, mille süsteemist otsekohe sotti ei saanud, alailma kutsus õppealajuhataja mind vaibale ja päris aru. Ühel säärasel päeval saabus eelmise töökoha kolleegilt kiri, kus ta õnnitles mind autasu puhul. Mõtlesin tookord: mul ei ole praegu sugugi naljatuju! Kolleeg saatis mulle ka lingi vastava viitega. Ning järgmisel päeval helistati mulle juba Udmurtiast, minu kodukülast! Selgus, et see uudis oli jõudnud juba ka udmurdi meediasse. Hämmastav, kui kiiresti info ometi levib.

Udmurdi ansamblile Ošmes sai tänavu osaks au avada vähemusrahvuste nädala lõpuüritus. See ansambel on ju samuti teie lapsuke?

Jah, esialgu käisime siinsete udmurtidega koos minu juures kodus – teed joomas, laule laulmas, nüüd aga on meil oma prooviruum, kus saame kokku kord nädalas. Ansambel on kolm aastat vana, siinne udmurdi selts aga saab detsembris 20-aastaseks.

Mis teid siin, Eestis kinni hoiab?

Mulle meeldib siin väga. Meeldib kõiges valitsev kord. Puhtad, õdusad tänavad. Arhitektuur. Vanalinna armastan ma väga, seal võiksin lõputult jalutada. Internet on siin väga heal tasemel – mu kodukandis on sellest puudu. Võimalusi on siin rohkem – kasvõi näiteks reisimiseks. Eks katsu sa minu kodukülast kuhugi välismaale pääseda.

Samal teemal

Saar osales Jõhvis vähemusrahvuste kultuurifestivalil
29 aastat tagasi toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum
Tallinn tähistab Eesti rahvusvähemuste päeva
Tagid:
Valgetähe V klassi teenetemärk, udmurt, kirjanik, rahvus, intervjuu, rahvusvähemuste päev, Nadežda Ptšelovodova, Mush Nadi, Udmurtia, Eesti, Tallinn

Peamised teemad