16:56 24. November 2017
Tallinn+ 7°C
Kuula otse
Illustreeriv foto

Omasteta lahkunuid jääb üha vähemaks

© Sputnik / Светлана Бурцева
Kultuur
lühendatud link
13 0 0

Omasteta lahkunute põrm tuhastatakse ja see puistatakse Pärnamäe kalmistul selleks ette nähtud kalmealale

TALLINN, 12. november — Sputnik. Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevase kinnitusel jäävad nende nimed aga registrisse alles, nii et kui kellelgi peaks siit ilmast lahkunud sõber, tuttav või sugulane hiljem meelde tulema, on võimalik teada saada, kas tema viimaseks puhkepaigaks on just see tuhapuisteala.

On saanud traditsiooniks, et alates 2000. aastast on igal aastal hingedepäeval peetud omasteta lahkunute mälestamiseks jumalateenistus ja see toimus ka tänavu 2. novembril, vahendab portaal Pealinn. Jumalateenistuse pidasid Tallinna praost Jaan Tammsalu, Eesti Metodisti Kiriku superintendent Taavi Hollman, Tallinna Kalju Baptistikoguduse pastor Erki Tamm ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester Aivar Sarapik.

Samas tõdes Jaak Taevas, et õnneks jääb omasteta lahkunuid vähemaks: mullu oli neid 28, tänavu 26.

Jõhvis küpseb kalmistuskandaal
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Sama võib öelda teise hüljatute kategooria ehk tundmatutena maetute kohta: need on surnud, kelle isikut pole politsei suutnud tuvastada. Varasematest aegadest on selliseid Liivale maetud 200 ringis, kuid praegusel ajal on tundmatu surnukeha juba suur haruldus ja neid peaaegu et ei esine. Tundmatute haudu märgib vineertahvel lühendiga TN (tundmatu naine) või TM (tundmatu mees).

Ühiskonna tsiviliseerumist näitab eriti ilmekalt praeguste omasteta surnute arvu võrdlus nende hulgaga lähiminevikus. Tsiviliseerumist selles mõttes, et tõenäoliselt on omasteta maetute hulgas olnud suur arv siiski ka omastega inimesi.

Tallinn tähistab hingedepäeva kaunite kontserditega>>

Seega on pigem tegemist olnud mitte omasteta inimeste, vaid hüljatutega, kelle omaksed on kas ära kolinud või on muidu sidemed katkenud. Lisaks võib olla tegemist ka lihtsalt vaesusega, et ei jaksata või ei taheta matusekulusid kanda ja seetõttu jäetakse tuhastamine omavalitsuse korraldada.

Omasteta lahkunu põrm ootab tavaliselt tuhastatuna aastakese pappkarbis, et keegi huvi tunneks. Seejärel saadetakse põrm kremeerituna kalmealale laiali puistamiseks. Vahel on siiski juhtunud, et tagantjärele tunneb keegi kadunukese saatuse vastu huvi ja jõutakse välja Pärnamäele.

Samas väärib märkimist, et omasteta lahkunute arv on eri aastatel märkimisväärsel määral kõikunud. Võibolla on siin tegemist mingite majandustõusude ja languste mõjuga, võib-olla millegi muuga, aga kui näiteks 1998. tasus Tallinna linn 37 omasteta lahkunu tuhastamise, siis näiteks 2000. a ulatus see arv 357ni.

Kopli kalmistupargi on kohalikud elanikud omaks võtnud rahuliku jalutuskäigukohana
© Фото: Александр Гужов

Enne sajandivahetust tuhastati omasteta inimesi keskeltläbi mitusada aastas ja samasugune tendents on jätkunud kuni 2010. aastani. Näiteks 2012. a oli neid aga vaid 56. Hiljem on omasteta lahkunute arv vähenema hakanud, küündides, nagu Jaak Taevas mainis, praegusajal paari-kolmekümneni aastas.

On ka arvutatud, et omasteta matuseid on olnud varasematel aastakümnetel umbes 4% matuste üldarvust Tallinnas. Ilmselt on omasteta lahkunute näol tegemist osaga nn suurlinna sündroomist, ja ühtlasi on tegemist n-ö üksinduse indikaatoriga ühiskonnas, sest näiteks Tartus on omasteta lahkunud olnud pigem erandid.

Tallinna praost Jaan Tammsalu on öelnud, et kui mõnes kultuuris on vanemate eest hoole kandmine auasi, siis meil see alati päris nii ei ole.

"Kui tuhandest õpilasest teab 995, mis värvi on Facebooki logo, ja kolm, mis värvi on ta ema silmad, siis see ongi lihtsalt selline maailm. Kui me ei tea ema silmade värvigi, kuidas me teame siis, mis meie vanaonuga on saanud tänaseks, keda me pole viis aastat külastanud?!"

Tammsalu soovitus kõlab ühtlasi, et tuleks mitte ainult kurvalt hingede ajal aknal küünalt põletada ja meenutada, mis võinuks olla, vaid teha paljud asjad teoks, et meenutada saaks tänulikult — mitte ainult kurvalt.

Tagid:
kalmistu, Tallinn, Eesti

Peamised teemad