20:25 18. Detsember 2017
Tallinn+ 0°C
Kuula otse
Juba 1441. aasta majanduskulude raamatus on märgitud, et raelaekast tasuti muusikutele, kes 25. detsembril puhusid pasunaid ja mängisid kuuse juures

Esimene jõulupuu toodi ikkagi Tallinna Raekoja platsile

© Sputnik / Вадим Анцупов
Kultuur
lühendatud link
2220

Vanimale jõulukuusele pretendeerib teatega 1510. aastast ka Riia

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Tallinna mustpeade pidujootude määruses aastateks 1513-1514 nimetatakse puud, mis seati nii jõuludeks kui ka vastlapäevaks üles Mustpeade vennaskonna majas. Puule kinnitati tõrvikud ja lõpuks viidi see pidulikus rongkäigus muusika saatel Raekoja platsile, teatab portaal Pealinn.

Tallinna kaks kuuske

See teade annab aluse kinnitada, et hiljemalt 1513. aastal oli komme kanda kuuske raekoja ette. Pole aga teada, kas jõulukuusk seal kohe põletati, nagu veidi aega hiljem toodud vastlakuusk, või jäi see linnarahva rõõmuks kuni kolmekuningapäevani väljakule püsti.

Kas keegi on väsinud lõputust poodlemisest ja kingikuhjadest, mis ei mahu kuuse alla ära?
© Sputnik / Вадим Анцупов

Teade Tallinna jõulude korraldusest on tõesti kolme aasta võrra hilisem kui andmed Riia vastlakuusest. Just nimelt vastlakuusest, aga mitte jõulukuusest. Seevastu on teada, et Tallinnas oli tõepoolest kaks kuuske, üks jõulude, teine vastlate ajal.

Esimese advendiküünla süütamine Raekoja platsil>>

Oma raamatus "Vana Tallinna pärimused ja tõsilood" kirjeldab ajaloolane Jüri Kuuskemaa, kuidas ta leidis veelgi vanemaid viiteid Tallinna jõulukuusest kui maailma vanimast teadaolevast jõulupuust. Nimelt Tallinna 1441. aasta majanduskulude aruandes on märgitud, et raelaekast tasuti muusikutele, kes 25. detsembril puhusid pasunaid ja mängisid kuuse juures. See komme osutus siis ligi sajandi võrra arvatust vanemaks.

Riia vastlapuu teadete ajaks hakkas Tallinnas kuuse Raekoja platsile kandmise komme juba isegi pisut alla käima. 1515. aastaks, mil see komme justkui oleks pidanud Tallinnas uus olema, oli ta siin oma piduliku rituaali võlu ja algse sära kaotanud ning sellest oli saamas lihtlabane janditamine. Tallinna raad keelas sellepärast kuuse all tantsimise, sündsusetute laulude laulmise ning napsitamise.

Jõulud ja aastavahetus on toidutööstustele kõige kiirem aeg
© Sputnik / Вадим Анцупов

See aga ei tähendanud, et jõulud ise poleks olnud üks lõbus pidutsemise aeg. Vastupidi. Jõulujoodud olid aasta kõige suurejoonelisem pidutsemise aeg, mis läks märkamatult üle vastlajootudeks.

Ehteks paberist roosid

Tallinna mustpeade 1442. aasta kuluaruandes on ka kirje "Puud maalida", mida Kuuskemaa tõlgendab kui kuuske ehtinud paberist rooside värvimist. 1441. aasta dokumendis seisab ka väljend "puud kandma". Seda saab juba otseselt seostada kuusepuu kandmisega Raekoja platsile.

Tallinnas avati jõululaat>>

See on vana elujõuline tava, mis elas edasi ka pärast Põhjasõda. Kui tsaar Peeter tuli jõulude eel esimest korda Tallinna üle vaatama, käis ta korduvalt mustpeade juures, kiitis nende vanu kombeid ja ta võeti vastu vennaskonna auliikmeks. Tema kõrgus pani oma õla alla ka kuusele, mida mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Suurturule ülesseadmiseks. Rituaali saatsid muusika ja ringtants nagu vanadel headel aegadel.

Kuuskemaa tõdeb asja kokku võttes, et kogu kristlikus maailmas armastatud avaliku jõulukuuse traditsioon on nii Tallinnas kui ka Riias kaugelt põlisemad kui mujal Euroopas. Berliinis seati esimene avalik jõulupuu raekoja ette alles 1780. aastal, Londonis 1840. aasta paiku, moepealinnas Pariisis aga alles 1865. aastal Saksa kogukonna algatusel.

Tagid:
kuusk, jõulud, Jüri Kuuskemaa, Riia, Tallinn

Peamised teemad