11:08 17. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1587
  • RUB75.8119
Kirill Käro

Kirill Käro: Tallinnas oli isegi politsei meile abiks

© Фото : личный архив Кирилла Каро
Kultuur
lühendatud link
12241

Reedel, 5. jaanuaril jõuab filmilevisse režissöör Andres Puustusmaa mängufilm "Rohelised kassid". Tegemist on draamaga, mis räägib keskealiste meeste saatustest, kes on tänapäevasest elust kõvasti kõrvale jäänud

TALLINN, 4. jaanuar — Sputnik. Sputniku korrespondent Lev Rõžkov ajas juttu tuntud näitleja, Tallinnast pärit Kirill Käroga, kes kehastab filmis küll mitte peategelast, kuid värvikat rolli, ja palus tal rääkida sellest jaanuarikuu kõige huviäratavamast esilinastusest.

Väga musikaalsed inimesed

Kui kaua aega teil "Roheliste kasside" võteteks kulus?

Te hakkate naerma: ma olin kohal kõigeks kaks võttepäeva. Aga tegemist on minu sõbra Andres Puustusmaa filmiga. Filmil on väga huvitav stsenaarium. See on film unustatud inimestest, meestest, kelle elutee on kraavi kiskunud.

Niipalju kui ma tean, tuleb Sergei Makovetski tegelane vanglast välja?

Jutt ei ole ainult vangistusest. Peategelased on vanad mehed, aastates mehed. Loodan, et mu kolleegid minu peale säärase määratluse pärast ei solvu. Nii Makovetski kui Tõnu Kargi tegelased tuleb kogu oma elu uuesti alustada.

 Актер Cергей Маковецкий и режиссер фильма Андрес Пуустусмаа
© Фото : Ирина Тихомирова
Näitleja Sergei Makovetski (keskel).

Ja keda teie seal mängite?

Minu tegelaseks on rehabilitatsioonikeskuses töötav mees, kes lahendab sisserändajate olmeprobleeme. See ei ole eriti prestiižikat ametit pidav inimene ega seila, ütleme nii, elu laineharjal. Samaviisi, nagu ka tema hoolealused migrandid. See on lugu inimestest, kes otsivad elu mõtet väljaspool kitsarinnalisi olmeväärtusi.

Kas nad leiavad selle?

Mingis mõttes nõnda juhtubki.

Mispärast tasub "Rohelisi kasse" vaadata? Äratage meis uudishimu.

Seda tuleb paluda Andres Puustusmaalt, vahest tema ärgitab põnevust. Mina näen ainult üht ribakest, ent tema näeb kogu filmi. Filmi ennast ei ole mina ka näinud, nagu teiegi. Minu jaoks on suureks põnevuseloojaks see duett – Tõnu Kark ja Sergei Makovetski, keda Eesti vändatud filmis eriti ei kohta. Võimalik, et ta polegi kunagi Eestis võtetel käinud. Minu jaoks on see väga huviäratav, kuna Makovetski on väga põnev näitleja. Ma nägin teda Hollandi režissööri Jos Stellingi filmis "Duskas".

Kas ta oli võtete ajal teie partneriks?

Kahjuks mul temaga koos võttepäevi ei olnud. Ma ei näinud teda võtteplatsilgi. Ta oli juba ära lennanud, kui mina kohale jõudsin.

Filmivõtted toimusid iidses Tallinnas?

Minu puhul Koplis. Seal oli varjupaiga lokatsioon. Mina töötasin ainult seal.

Aga kas migrandid olid ehtsad? Või kehastasid neid näitlejad?

Need olid tõelised sisserändajad. Nigeeriast ja teistest Aafrika-maadest. Me suhtlesime nendega, niipalju kui saime suhelda. Inglise, vene, eesti keeles ja vähemalt kahes nende emakeeles. Ning mind vapustas nende meeste ülimalt arenenud muusikaline improviseerimisoskus. Filmis oli vaja stseeni, kus nad korraldavad meie peategelasele, keda kehastas Tõnu Kark, omamoodi initsiatsioonitrituaali. Temast saab justkui nende hõimupealik.

Ja sisserändajad tegid selle muusikalise episoodi väga kähku ja improvisatsiooniliselt ära. Väga huvitav rütmimuusika-kollektiiv kujunes neist poistest, kes teineteist ei tundnud. Nad moodustasid ühe väga hea ansambli. See vapustas mind. Väga musikaalsed inimesed.

Режиссер фильма Андрес Пуустусмаа
© Фото : Ирина Тихомирова
Andres Puustusmaa.

Roboti ja uurimistöö vahel

Kirill, oleks huvitav teada, millest teil tuli loobuda, et "Rohelistes kassides" kaasa teha? Mis filmid need olid?

Maikuus, kui võtted toimusid, viibisin ma seriaalide "Etemad kui inimesed" ("Лучше, чем люди") ja "Elus" ("Живой") võtteplatsidel. "Etemad kui inimesed" on kompanii Yellow, Black & White ja Pervõi Kanali ühisprojekt. Tegemist on kuueteistosalise seriaaliga tuleviku teemadel, see on lugu inimese suhetest masinaga, robotiga. Lugu empaatilisest robotist, kes suudab areneda ja tunda kaastunnet. Selle projektiga osalesime Cannes´i festivalil, kus saime nomineeritud parima lõpetamata seriaalina auhinnale Work in progress.

Kuid praeguseks olete selle tööga lõpule jõudnud?

Jah. Aga siis oli see veel töös. Muide, sellel festivalil tuli võitjaks saksa režissöör Tom Tykwer seriaaliga "Babylon Berlin". Meie jaoks oli väga hingekosutav, et nomineerisime koos sellise mehega. Tema on, näiteks, filmide "Lola jooks", "Parfüüm", "Pilveatlas" režissöör.

Kas mängisite robotit?

Oi ei! Ma mängisin selle perekonna pereisa, kuhu robot satub. Robot on noor neiu Paulina Andrejeva kehastuses. Meie suhted selle olendiga on kujutatud pidevad arengus. Esialgu suhtun ma temasse nagu kohvikeedukannu. Ent robot suudab ilmutada kaastunnet. Ja minu suhtumine robotineiusse teeb kogu filmi vältel läbi muutumisi. Ning selleski loos on palju kannapöördeid ja seiklusi seoses sellega, et tegemist on ainulaadse robotiga ja teda jahivad mõistagi paljud. Vaat niisugune ulmelugu. Eks näis, mis välja tuleb.

Ja teine projekt?

Seriaal "Elus" ("Живой"/"Alive") on samuti praeguseks filmitud. Me lõpetasime võtted novembris. See on lugu uurivast ajakirjandusest. Lugu mehest, kes eluga riskides püüab tõde jalule seada.

Ajakirjaniku rollis olite teie?

Jah, ma mängisin ajakirjanikku.

Ekskursioonideks pole mahti

Aga tuleme tagasi Tallinna. See on teie kodulinn ja filmivõtete ajal tunti teid siin ilmselt ära?

Muidugi. Aga õnneks polnud neid äratundjaid niiväga palju. Nii et sain üsna rahulikult tööle keskenduda. Nende seast, kes mu ära tundsid, küsis mõni autogrammi, mõni pildistas. Sagedamini muidugi pildistati. Autogrammid ei ole enam moes.

Кадр из фильма Зеленые коты
"Rohelised kassid".

Te olete Tallinna filmilokatsioonide puhul üsna sagedane külaline. Võrdlemisi hiljuti olite siin ka seriaali "Nuuskija" filmivõtetel?

Jah. See oli möödunud aastal, mullu sügisel. "Nuuskija" on minu jaoks eriline projekt. Põnev oli käia kodustes paikases. Lemmikprojekt oma lapsepõlvelinnas – see on väga meeliülendav. Suur osa filmigrupist tuli Tallinna esimest korda. Ja mina tahtsin sõpradele oma linna näidata. Aga see polnud sugugi lihtne, kuna meil tuli ära teha väga mahukas töö.

Kas tõesti minutitki mahti ei olnud?

Ei olnud! Seletan, miks. Kahjuks on Tallinnas filmimine üsna kulukas lõbu. Eriti välismaalastele. Seetõttu tuli iga päev tööd teha. Aga ühe korra mul siiski õnnestus kolleegidega pisut ringi uidata ja veidi aega ühes restoranikeses istuda. Õnnestus isegi eestlastest ametivendadega juttu puhuda.

Kas teie suhtes oldi vastutulelikud? Oldi kuidagi abiks?

Nii valitsus kui isegi politsei olid meile väga kõvasti abiks. Meil mängisid ka eesti näitlejad. Muide, siseruumide stseenid filmisime Kiievis. Võtsime sinna kaasa ka eesti näitlejad. Ühesõnaga, see oli väga huvitav kogemus.

Samal teemal

Saudi Araabia tühistas kinokeelu
Veera Glagoleva esitles Eesti kinopublikule oma filmi „Kaks naist“
Igor Kostolevski: lurjuseid ei ole minu jaoks olemas
Tagid:
"Rohelised kassid", Kirill Käro, Andres Puustusmaa, Sergei Makovetski, Eesti

Peamised teemad