19:14 22. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1083
  • RUB72.7560
Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”, illustreeriv foto

Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik

© Sputnik / Александр Кряжев
Kultuur
lühendatud link
37 0 0

2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni".

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Rahvaauhinna pälvis Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram, kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Türi Ühisgümnaasiumis toimunud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku, teatab ministeerium.

Aasta keeleteoks valiti "Eesti kohanimeraamat" >>

"Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset ja kultuuriväärtuslikku korda saatnud," ütles minister Reps.

Peaauhinna pälvinud Enn Ernitsa kogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni" koondab autori olulisemaid kirjutisi keeleteaduslikel teemadel, millest suurel osal on ka laiem kultuuriline taust ja tähendus.

Üle seitsmesaja-leheküljeline teos sisaldab valikut 1972.-2015. aastal avaldatud artiklitest. Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos.

Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja —õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija.

E-etteütlust kirjutas rekordarv inimesi >>

Žürii, kuhu kuulusid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, otsustas tõsta esile veel kahte keeletegu: Vikerraadio emakeelepäeva etteütlust ning "Eesti-mari sõnaraamatut".

Kümme aastat tagasi 277 osalejaga alustanud Vikerraadio e-etteütlus on kasvanud tuntud ja oodatud ettevõtmiseks, kus tuhanded inimesed oma keeleoskuse proovile panevad. Sellest on saanud traditsioon ja emakeelepäeva üks olulisemaid sündmusi.

Paljud koolid on e-etteütluse võtnud oma emakeelepäeva tähistamise programmi, samuti kirjutatakse e-etteütlust ühiselt töökollekiivides ja sõpruskondades. E-etteütluse tekstid on humoorikad ja meeldejäävad ning juhivad tähelepanu levinud veaohtlikele kohtadele, mis just praegu on keelespetsialistidele silma jäänud.

"Eesti-mari sõnaraamat" avab sugulaskeele kõnelejatele tee eesti keele juurde. Veebisõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele ja sisaldab umbes kümme tuhat märksõna. Sõnaraamat kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste sugulaskeelte sõnastike sarja.

Rahvas valis õpilaste klassi-Instagrami "Roostikurebased"

Rahvahääletuse võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram "Roostikurebased", kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi.

Kõik postituste tekstid on kontrollitud eki.ee leheküljel, et õpilastele jääks külge õigekeelsussõnaraamatu kasutus ning eesti keele reeglid. Õpilased peavad postituste õigekeelsuse kontrolli väga tähtsaks.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega >>

Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 3507. Kokku anti 4815 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

Rahvahääletuse võitis klassi-Instagram "Roostikurebased" 699 häälega. Järgnesid seitsme tundesõnaga T-särgid 600 häälega, "Sörulase aabits" 406 häälega, Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10, mis kogus 356 häält ning Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020, mis sai 280 häält.

2017. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 23 mullust keeletegu.

Keeleteo auhind anti tänavu välja kaheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Türi Ühisgümnaasiumis.

2016. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti kohanimeraamat", rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Detsembris riigikogus arupärimistele vastates rõhutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et õigekirja hindamine on eesti keele riigieksami lahutamatu osa, vahendas Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Minister Reps märkis, et õigekirja hindamine on eesti keele riigieksami lahutamatu osa, seda nii funktsionaalse lugemis- kui kirjutamisoskuse hindamisel.

Esilinastub dokumentaalfilm Krasnaja Poljana eestlastest >>

"Õigekirja hindamisest eesti keele riigieksamil ei loobuta. Me kindlasti ei saa toetada eksami muutmist sellisel kujul," sõnas Reps.

Ta lisas: "Haridus- ja Teadusministeerium teeb kõik selleks, et ilusas eesti keeles õigesti kirjutamist väärtustada ja edendada noorte head emakeeleoskust."

Tagid:
emakeel, auhind, eesti keel, aasta keeletegu, Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni, Jaan Poska gümnaasium, Haridus- ja teadusministeerium, Mailis Reps, Enn Ernits, Eesti

Peamised teemad