02:28 22. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
M. Night Shyamalan

Veidrad sellid: M. Night Shyamalan Bruce Willisest ja süngete filmide moest

© AP Photo / Charles Sykes
Kultuur
lühendatud link
2420

Müstikatrillerite meister M. Night Shyamalan oli mitu aastat kriitikute seas põlu all, kuid möödunud aastal naases ta võidukalt psühholoogilise filmiga "Lõhestumine", mis teenis tagasihoidliku üheksamiljonilise eelarve juures filmilevis ligi 300 miljonit dollarit.

TALLINN, 13. oktoober — Sputnik. Moskvat külastas Hollywoodi režissöör M. Night Shyamalan – kultuslike müstikafilmide "Kuues meel", "Märgid", "Viimane õhutaltsutaja" ja "Lõhestunud" looja. Festivalil Comic Con Russia näitas ta friikidele katkendeid oma uuest filmist "Klaas", mis jõuab Venemaa filmilaenutusse jaanuaris. Intervjuus RIA Novostile kõneles režissöör lemmikkangelastest, suhetest Bruce Willisega ja isiksusehäiretest.

Müstikatrillerite meister M. Night Shyamalan oli mitu aastat kriitikute seas põlu all, kuid möödunud aastal naases ta võidukalt psühholoogilise filmiga "Lõhestumine", mis teenis tagasihoidliku üheksamiljonilise eelarve juures teenis filmilevis ligi 300 miljonit dollarit.

Film rohkete isiksusehäirete all kannatavast mehest osutus omalaadseks jätkuks ühele kõige tuntumale Shyamalani linateosele "Purunematu", kus Bruce Willis ja Samuel L. Jackson ühtedena esimestest tänapäeva filmikunstis kehastasid superkangelast ja superkurikaela. Järgmine linatöö "Klaas" ühendab endas "Lõhestumise" ja "Purunematu" sisuliinid, aga ka kahe põlvkonna filmifännid.

Järjeloost ja süngete filmide moest

Kogu see lugu sai kirjutatud 1999. aastal, aga ei mahtunud lihtsalt ühe filmi sisse ära. Ma mõtlesin välja üha enam ja enam tegelasi ("Lõhenemise" peategelase – toim.) Kevin Crumbi rollijoonise ümber ja otsustasin, et sellest tuleb omaette film. Ma võtsin ta "Purunematu" käsikirjast välja ja jätsin sinna ainult Davidi ja Elijah´ ("Purunematu tegelased – toim.). Nii et jätkulugu oli mõttes algusest peale, kuid kummalise reageeringu tõttu "Purunematule" ei suutnud ma kuidagi "Lõhenemist" siis kohe väntama asuda.

Кадр из фильма Стекло. Режиссер М. Найт Шьямалан
© Фото : © Universal Pictures
Kaader filmist "Klaas".

"Purunematu" oli vaatajate jaoks liialt sünge. Inimesed ütlesid: "Mis asi see üldse on? Ma ei saa midagi aru, mulle ei meeldi. "Ma olin väga nördinud ja tunnetasin, et järg kujuneb veelgi raskemaks.

 

Sel ajal oli lihtsalt sündsusetu teha filmi kutist, keda lapsepõlves väärkoheldi ja kes hiljem röövis kolm tütarlast ning kaks neist kugistas üldse alla.

Mitte mingi hinna eest poleks inimesed hakanud säärast vaatama. Seetõttu hoidsin käsikirja sahtlipõhjas, tegin lastefilme, väikeseid sõltumatuid linalugusid. Samal ajal muutusid koomiksite põhjal vändatud filmid aina populaarsemaiks, publiku maitse-eelistused aga üha süngemaiks.

Veidratest süngetest sellidest

Kui ma alustasin, olid filmitööstuse liidriteks Steven Spielberg, Robert Zemeckis, Ron Howard. Christopher Nolan ja David Fincher püsisid kusagil omaette, neid peeti "neiks veidrateks süngeteks sellideks". Nüüd on vastupidi – nemad on tähelepanu keskmes ja mina saan rahuldada oma maitsemeeli süngete lugude suhtes.

Me publikuga lihtsalt kaotasime teineteist mõneks ajaks, nüüd aga oleme teineteise uuesti leidnud.

Isiksusehäiretest

Ma olen töötanud ühega kolmest USA juhtivast psühhiaatrist. Tema tegeleb just nimelt kriminaalasjades nõutud ekspertiisiga – tuvastab, kas inimene kannatab tõepoolest isiksusehäirete all või simuleerib. Kuigi ma tegin mängufilmi, tuleb olla selle teemaga väga peenetundeline. Ma lugesin palju erialakirjandust ja uurimusi. Nende kaheteistkümne aastaga, mil ma jätkulooks valmistusin, ilmus suuremal hulgal teaduslikku teavet, mis lihtsalt vapustab.

Oli näiteks juhtum, kus inimese teadvus jagunes kahe isiksuse vahel.

Üks oli range sõjaväelane, kes oli koolitanud oma koera elutoa ukselävel istuma, aga mitte kunagi sellest üle astuma. Ning teine oli väike poiss. Kui toimub isiksuse vahetus, on see visuaalset peaaegu märkamatu, inimene muudab lihtsalt veidike kehahoiakut, ent koer astub selsamal sekundil üle läve, sest tajub, et tema väike peremees tuli tagasi ning range sõjaväelane läks minema.

Vapustavad asjad toimuvad ka kehalisel tasandil. Ühel isiksusel võib olla diabeet, aga kahekümnel teisel sellesama inimese teadvuses elaval isikul diabeeti ei teki.

Analüüsid kinnitavad seda, patsiendil muutub otseses mõttes vere keemiline koostis. See on kõige äärmuslikum platseeboefekt, mida annab ette kujutada.

Bruce Willisest ja Samuel L. Jacksonist

Kui me üheskoos tööd alustasime, oli minul aastaid veidi üle kahekümne, neil aga 20 jagu enam. Mul olid nendega justkui suhted isaga või vanema vennaga. Kõik need aastad tahtsid nad teha jätkufilmi ja iga kord, kui me kohtusime, küsisid nad: "Millal juba?" Ma püüdsin küsimust vältida, kuni polnud lõpuks ometi stsenaariumi käsikirja sain. Siis helistasin neile mõlemale, Neil oli väga hea meel.

Кадр из фильма Стекло. Режиссер М. Найт Шьямалан
© Фото : © Universal Pictures
Kaader filmist "Klaas".

Ma kirjutasin esimest korda stsenaariumi, pidades meeles, et mul on tarvis nimelt neid mehi. "Lõhenemises" sain ma castingul valida keda iganes, selleks ei pidanud tingimata olema James McAvoy. Nüüd aga pidid mängima nimelt Bruce ja Samuel, vastasel korral oleksin lihtsalt kaheksa kuud tööd stsenaariumi kallal tühja raisanud. Ma olin väga haavataval positsioonil, kuid nad mitte ainult ei jätnud seda ära kasutamata, vaid ilmutasid ka uskumatut suuremeelsust.

Lemmikumast superkangelasest

Mulle tundub, et kõige paremini õnnestus esimene "Raudmees" Robert Downey nooremaga. Seal võeti üles väga õige tonaalsus. Kui mõtled kaasaegsetele superkangelastele, siis mõistad, et neil tuleb teatud määral olla antikangelasteks. Ei piisa lihtsalt toredaks poisiks olemisest. Tony Starkil ("Raudmehe" tegelaskuju – toim.) või Jack Sparrowil ("Kariibi mehe piraadid" — toim.) ja isegi Jokeril Heath Ledgeri kehastuses on seda tumedat sarmi, mida vaadates mõtled: "Minagi tahaksin selline olla."

Mulle meeldivad säärased maised kangelased. Nad väljendavad meie rahulolematust asjade kulgemisega ja ütlevad välja selle, mis meil mõttes on. Võib küll olla, et nad ei oska lennata või silmadest laserkiiri tulistada, kuid nad on vaatajale lähemal, on ju emagi suuteline tema lapse peale langenud masina üles tõstma.

Friikidest ja koomiksitest

Ma tahaksin naasta möödunusse ja rääkida noore iseendaga, kui istusin depressiooni küüsis diivanil ja olin õnnetu, et "Grinch" kassanäitude poolest "Purunematu" üle lõi. Kriitikud ei mõistnud, mis filmi ma teinud olin ja filmistuudio ei esitanud seda koomiksina, sest sel ajal ei arvanud keegi, et koomiksite põhjal tehtud filme keegi vaatama tuleb.

Ma mäletan jutuajamist filmistuudio turundusosakonnaga – nad leidsid, et ei tohi kasutada sõna "koomiks", kuna see on rehkendatud ülimalt kitsale "friikide auditooriumile, kes nendel festivalidel käivad".

Otsustati müüa film lihtsa trilleri pähe intriigiga "kas Bruce Willis jääb pärast avariid ellu või mitte". Ehkki "Purunematu" ei kõnele üldsegi sellest. See oli väga veider aeg mu jaoks. Nüüd aga on koomiksite järgi vändatud filmid ülepea ainus, mida teha võib (naerab).

Tagid:
film, kino, Bruce Willis, M. Night Shyamalan, USA

Peamised teemad