12:31 10. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1371
  • RUB75.8850
Tallinna ajalehe Stolitsa veebileht

Kohalike lehtede kasutamine võimulolijate poliitilistes erahuvides on jätkuvalt probleem

© Sputnik /
Kultuur
lühendatud link
510

Valla või linna infoleht on enam-vähem kõikidel omavalitsustel. 2017. aastal oli kokku 202 lehte, mille rahastamisel osales 195 KOV-i. Haldusreformi järel on jäänud ilmuma 96 infolehte, mille rahastamisel osaleb 74 KOV-i.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Riigikontrolli audit näitas, et kuigi enamiku valdade ja linnade infolehti ei kasutatud 2017. aasta kohalike valimiste eel parteilistes erahuvides, oli omavalitsuse raha toel tehtud valimiskampaaniale või muule poliitilisele mainekujundusele osutavaid märke siiski kokkuvõttes üsna palju, erinevas avaldumisvormis ja mitmetes omavalitsustes.

Vaadeldud perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte. Vaatluse all oli neist 191 (kättesaadavad elektrooniliselt töödeldaval kujul), edastas auditi tulemused Riigikontrolli kommunikatsioonijuht.

Kõige probleemsemad on Tallinna ja Loksa infolehed

Probleemseid sõnumeid täheldas Riigikontroll kokku 53 omavalitsuses (haldusreformieelsetes piirides). Osa neist sõnumeist on selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides.

Taavi Aas pöördus ERJK vastu kohtusse>>

Need sõnumid olid järgmised:

Ametlikult positsioonilt tehtud üleskutsed valida kedagi konkreetset. Vallavanema või volikogu esimehe kirjutistes üsna varjamatud üleskutsed hääletada konkreetse valimisliidu või erakonna poolt, mõnel juhul ka oma kandidaadinumbri lisamine kirjutistele.

Põhiosas vaid kandidaadi lauskiitmisele orienteeritud artiklid. Artiklis domineeris ühemõtteliselt kandidaadi positiivne iseloomustus (kui hea inimesega on tegu) või muud sisu selles ei olnudki. Eranditult positiivne iseloomustus oli tihti mitmetahuline ja põhines eri isikute ütlustel.

Poliitiliste konkurentide tasakaalustamata kritiseerimine. Võimuolijate poliitilistele konkurentidele suunatud ühekülgne kriitika, mis neid otsesõnu halvustab, näitab neid nõrgemana või loob neist muul moel negatiivse kuvandi, tekitades kõlvatut konkurentsi.

Sputnik Eesti
© Sputnik / Вадим Анцупов

Omavalitsuse ülesannetest tulenevate vajadustega sedalaadi sõnumeid põhjendada ei saa ega avalikku huvi nende tagant ei leia. Ilmingute sageduselt olid kõige probleemsemad selles kategoorias Tallinna ja Loksa infolehed.

Keskerakondlaste reklaamipind>>

Tallinna linnapea ei ole kriitikaga nõus

Omavalitsuste lehti analüüsinud audit tõi ühe probleemina esile, et linnameedias on ilmnenud "poliitiliste konkurentide halvustamist". Tallinna linnapea jaoks olid toodud näited kummastavad ja tekitavad küsimuse funktsionaalsest lugemisoskusest, edastas Pealinn.

"Minu jaoks oli põhjendamatu Riigikontrolli poolt esitatud väide, et kui Jüri Mõis ütleb avalikult, et tasuta ühistransport on mõttetu, siis Pealinn ei tohi sellest kirjutada. See on justkui "konkurendi halvustav kajastamine"," ütles Taavi Aas.

Aas osutas, et antud juhul halvustas Mõis hoopiski tasuta transporti, aga seda teevad ju ka mitmed teised poliitikud Kaja Kallasega eesotsas ning pole mingit põhjust seda varjata. "Riigikontroll peaks ju mõistma, et meil on vaba maa ja kui keegi midagi olulist ütleb, siis see ka levib. Ammugi kui Mõis midagi sellist arvamusfestivalil välja ütleb."

Eesti ajakirjadus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Samuti tõi Riigikontroll välja "konkurentide halvustamisena", et Pealinnas ilmus sotsiaaldemokraat Peep Petersoni lause, et Reformierakonna võimuloleku järel mõjub ka tigu täkuna.

"Minu arust võib Peep Peterson edaspidigi öelda, et Reformierakonna järel mõjub ka tigu täkuna, ma ei näe siin midagi sobimatut," ütles Aas osutades, et antud tsitaat oli refereeritud Äripäevast, kus kriitiline info on igapäevane.

Keskerakondlane kritiseeris pealinna meediakanaleid>>

Toodud näidetes oli "halvustamiseks" nimetatud seda, kui viidati Reformierakonna "öölinnapea" ideele. "Kahtlemata oli öölinnapea puhul tegemist intellektuaalselt huvitava ideega, aga keegi pole seda halvustanud," sõnas Aas.

Erakonnad suhelgu linnameediaga rohkem
Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Заболотный

Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel KOV-idel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks. Muu hulgas soovitas Riigikontroll korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks. Mõnes omavalitsuses on selline juba praegu. Kolleegiumis peaks olema esindatud ka opositsiooni liikmed ning sõltumatud eksperdid.

"Loomulikult peame me jälgima, et linnaosalehtedes ja Pealinnas-Stolitsas ilmuv kajastus oleks tasakaalus," möönis Aas. Linnapea kutsus üles erinevaid erakondi linnameediaga rohkem suhtlema. "Reformierakond on linnameediat boikoteerinud. Sotsiaaldemokraadid seevastu on linnameediaga rohkem suhtlema hakanud ja tulemuseks on tasakaalustatum sisu," ütles Aas.

Riigikontrolli vaade ühtib Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu seisukohaga, mille järgi ei saa KOV-i väljaandeid pidada ajalehtedeks. Ajakirjanduseetika koodeks välistab sõltumatust tagava põhimõttena ka neis töötavate inimeste pidamise ajakirjanikeks, sest ajakirjanik ei saa olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.

"Ma arvan, et Pealinna võrrelda mõne valla infolehega pole päris korrektne – Pealinn on Pressinõukogu liige, allutatud selgetele reeglitele ja toodab Tallinna ja Eesti elu teemal palju üldhuvitavat materjali, mis suurendab selle loetavust ja populaarsust. Teha sellest kuiv ja värvitu infoleht, nagu Riigikontrolli soovitustest õhkub, pole põhjendatud."

Avalike vahendite kasutamine poliitilistes erahuvides on taunitav

Valla või linna infoleht on enam-vähem kõikidel omavalitsustel. 2017. aastal oli kokku 202 lehte, mille rahastamisel osales 195 KOV-i (92%). Haldusreformi järel on jäänud ilmuma 96 infolehte, mille rahastamisel osaleb 74 KOV-i (94%).

Enamasti osales KOV ühe-kahe infolehe rahastamisel. Erandiks Tallinn, kellel oli 10 lehte (praegu 8).

Infolehe ilmumissagedus oli enamasti 1 kord kuus või harvem. Nädalalehti oli 6. Tiraažid varieerusid suurtes piirides: kuni 500-lise tiraažiga infolehti oli 57, üle 50 000-lise tiraažiga lehti 4.

Avalike vahendite (sh munitsipaalmeedia) kasutamine poliitilistes erahuvides on taunitav mitmel põhjusel.

Tallinn võis kasutada linna raha poliitreklaamiks>>

Maksumaksja vaatest tähendab see tõenäoliselt raisatud ressurssi, mille eest oleks saanud midagi kasulikku.

Poliitiliste oponentide vaatest on tegu põhjendamatu eelisega, mis moonutab ausat konkurentsi.

Ühiskonna kui terviku vaatest õõnestab see avaliku võimu autoriteeti, soodustab võimus pettumist, osavõtmatust demokraatlikest protsessidest jms. Sedalaadi väärkäitumist on nimetatud ka poliitilise korruptsiooni üheks vormiks.

Tagid:
erahuvid, poliitika, infoleht, omavalitsus, meedia, riigikontroll, KOV, Eesti

Peamised teemad