12:56 10. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1371
  • RUB75.8850
Filmides on kaabakateks jälle venelased – nagu külma sõja ajal

Filmides on kaabakateks jälle venelased – nagu külma sõja ajal

Централ Партнершип
Kultuur
lühendatud link
3210

Külma sõja ajal lõi Hollywood arvukalt vene kaabakate kehastusi – ja nüüd siis naasevad nad ekraanidele, arutleb rootslaste Dagens Nyheteris ilmunud artikli autor.

TALLINN, 1. detsember — Sputnik. Muidugi on see seotud poliitilise olukorraga. Nüüd ei ole nendeks enam multikate kurikaelad, vaid raske lapsepõlve või isegi omamoodi sarmikad mitmeplaanilised tegelaskujud, edastab portaal Inosmi rootslaste Dagens Nyheteris ilmunud artikli.

Venemaa naasmine suure poliitika areenile on mõjutanud "telebelletristikat". Külma sõja aegadest peale pole venelastest tegelased olnud sedavõrd populaarsed. Sellest annab tunnistust lausa omaette "venemaise uurimine" rubriigis Filmireede (Filmfredag), mille vaatevälja on sattunud muuhulgas sellised seriaalid nagu "Kodumaa" (Homeland), "Ameeriklased" (Americans), "Miljardid" (Billions) ja prantsuse spiooniseriaal "Büroo" (Le Bureau des Légendes).

Кадр из фильма Рокки 4
Filmides on kaabakateks jälle venelased – nagu külma sõja ajal

Legendaarset prantsuse superspiooni varjunimega Malotru (Mühakas) ootab tõeliselt külm vastuvõtt – pakaselisel Venemaal. Menuka spiooniseriaali "Büroo" neljanda hooaja alguses on kangelanna Mathieu Kassovitz mingisuguse toiduaineid vedava veokasti põhjas Moskvasse sattunud.

Venemaa pealinna pole teda toonud küll ülepeakaela viimase minuti piletiost. Kui luurevõrgustiku ülem Malotru mõistab, et tema sõnakuulmatu kaastöötaja peaks viibima nii väljaspool CIA kui ka Prantsusmaa eriteenistuste haardeulatust, ütleb ta otse: "Minagi oleksin võinud Moskvasse sõita. Ta on tohutu. Ta on nagu mesilaspesa. Seal oleksin ma nähtamatuks jäänud…"

"Venemaa on kui saladuseloori mähitud mõistatus," lausus omal ajal Winstoin Churchill. Suurepärane metafoor spioonithrillerile agentidest, kes töötavad väljamõeldud isiku maski all.

Tõepärasust püüeldes on "Büroo" loojad nihutanud oma geopoliitilise fookuse Süürialt Venemaa peale sugugi mitte juhuslikult – just selle riigiga on ju praegu seotud maailma poliitika olulisimad momendid. Trollivabrikud, Trumpi ja Brexiti ümber keerlevad mõjutuskampaaniad, Krimmi annekteerimine, Süüria sõda ja väidetavad gaasirünnakud – kõik see sunnib kogu maailma oma pilku Kremli suunas pöörama.

"Käes on aeg kõnelda Venemaa naasmisest rahvusvahelisele näitelavale," teatas seriaali looja Eric Rochant seriaali neljanda hooaja kohta, mille tegevustik keerleb kaasaegse kübersõja ümber.

Tundub, et tema pole seriaalide autoreist ainuke, kes huviga uudiseid jälgib. Poliitilises põnevussarjas "Okupeeritud" (Okkupert) jutustab Jo Nesbø, kuidas lammutatud EL ja endassesulgunud USA lubasid Venemaal teoks teha pehmeloomulise sissetungi Norrasse, kus vastupanu juhib tehnikataibukas norra noorsugu, kes häkib vene sõjaväelaste arvuteid ja koordineerib protestiaktsioone sotsiaalvõrgustikes.

"Kodumaa" viimase hooaja sündmustik keerles samuti Venemaa katsete ümber valeuudiste ja mõrvarlike valeteabekampaaniate abil ameeriklaste presidendivalimisi mõjutada. Hooaja lõpul nägime stseeni CIA poolt Moskvas korraldatud läbimõtlemata päästeoperatsiooni tagajärjel tekkinud kaosest, mille tõttu Carrie sattus Venemaa vanglasse.

Seriaali epiloogis näidatakse, kuidas bipolaarse häire all kannatav CIA agent vahetuse korras välja antakse, kuid vaatajat jälitab veel kaua kohutav stseen, kus arstimeid täispumbatud ja psühhoosi langenud Carrie oma õpetajat ja paarimeest Saul Berensoni, keda kehastab Mandy Patinkin, enam ära ei tunne.

Viimastel aastatel on venelastest kurikaelad, põhimõttelagedad oligarhid ja Kremli poolt spondeeritud trollid ilmunud sellistessegi seriaalidese nagu "Kaardimaja" (House of cards), "Must nimekiri" (Blacklist), "Skandaal" (Scandal), "Ustavus" (Allegiance), "Viimane ellujääja" (Designated survivor), "McMafia", "Killing Eve" ja "Miljardid" (Billions).

Hollywoodi pilgus Venemaale on alanud tõeline uuenduskuur. Sedamööda, kuidas tööturg aina komplitseeritumaks muutub, kasvab ka nõudlus "vene" kaabakate järele filmides. Isegi Oksana "Villanelle" Astankova psühhopaadist ja šopahoolikust palgamõrvaril sarjas "Killing Eve" on sotsiaalsed ja inimlikud loomujooned. Ta on julm, vägivaldne ja külmavereline nagu Ivan Grožnõi, kuid ka haavatav, mäguline ja lapselikult võluv.

Vaatamata kasvavale konkurentsile Põhja-Korea, Hiina, Lähis-Ida diktaatorite ja ISIS-e (Venemaal keelatud terroriorganisatsioon – toim.) terroristide poolt jäävad venelased nähtavasti Hollywoodi lemmik-kurikaelteks. Lääne televaataja jaoks on see riik endistviisi mõistatuseks, mis äratab uudishimu ja õudusega segatud vaimustust. Ei jõudnu lääs veel aru saada, mis seal "raudse eesriide" taga toimunud on, kui vene ühiskond tegi läbi uue muundumise. Raskelthoomatav ja eksootiline hiiglane idas on suurepärane stsenaristidele, kes armastavad mängida hirmutavate kujunditega ja mõelda välja kaasahaaravaid vandenõuteooriaid. Samal ajal kui isegi CIA on end avanud ja töötab läbipaistvalt, on Venemaa luureteenistus FSB endiselt varjatud külma sõja udulaamadega. Aga võib-olla on see lihtsalt paranoiline mängu ettekujutustega julgeolekust. NSA ja CIA endine juht Michael Hayden, kes praegu on seriaali "Kodumaa" jaoks stsenaariumi konsultandiks, tahab veidi mahendada seda ähvardavat kujutist Venemaast, mis seriaalidesse on paiskunud.

"Eks muidugi – Venemaa on juba viis aastat kõige häirivam tegur, aga see puudutab vaid kõikvõimalikke sekkumisi ja sabotaaži, mingist apokalüpsisest ei ole juttugi," selgitab Hayden intervjuus Washington Postile.

Hoopis teisiti oli külma sõja ajal, mil popkultuur peegeldas pingelisi suhteid kahe üliriigi vahel kõikehävitava tuumasõja ja vastastikuse hävingu lävel. Et ameeriklased tunnetaksid oma moraalset üleolekut ja paistaksid "heade poistena", leiutas Hollywood üheplaanilise nõukogude kaabaka. Tollel puudud huumorimeel, ta oli külm, julm ja pinges.

Tänapäevane vene "lurjuse" kuju on keerukam ja mitmemõttelisem. Vahest kõige paremini ilmneb see "Ameeriklastes", kus stsenaristid ilmselt teadlikult mängivad vanade klišeedega oma lapsepõlve vene spioonidest. Sündmustik keerleb kahe KGB agendi ümber, keda kehastavad Keri Russell ja Matthew Rhys, kes on programmeeritud 1980. aastate algul varjatult Washingtoni eeslinnas elama.

Nad ei ole koletised, kuid näitavad end hästi väljakoolitatud mõrtsukatena, kui tuleb nõukogude ülejooksikuga arveid klaarida, varastavad salajasi andmeid ja muudavad ajalugu, mõjutades suure poliitika sündmusi. Ehkki seriaali, mille tegevus toimub Reagani ajal, ei olnud küll mõeldud mingi poliitilise avaldusena, kannab see täiesti oma ajastu hingust. Pigem räägib see aga suhetest ja isiksuse enesemääratlusest, aga ka sellest, mida tähendab olla sõduriks vaenlase tagalas ja kuidas tavainimestest etturid osutuvad küünilise ülemaailmse võimuvõitluse ohvriteks.

Ka Rootsil ei lähe Venemaa meelest. Jõuluks jõuab ekraanile rahandusalase põneviku "Dirigent"

(Dirigenten) esilinastus, kus Adam Pålsson) kehastab kogenematut ja naiivset rahandustegelast, kes tõmmatakse tolle ajastu tormivoogudesse, mil oligarhid muutsid Venemaa Metsikuks Lääneks. Seriaal põhineb Camilla Grebe ja Paul Leander-Engströmi triloogia " Moskva noir" esimesel raamatul "Dirigent ja Peterburi" (Dirigenten i St Petersburg), mille sündmustik leiab aset Putini ajastu koidikul 1999. aastal, kahe ajajärgu ristumisel, kui pärast nõukogude kommunismi langemist saabub Venemaale kapitalism. See on aeg, mil koigu vene ühiskond tegi läbi tohutu muutuse ja tekkis uus klass ülirikkaid oligarhe, kes olid sageli Kremliga vaenujalal ja põgenema sunnitud.

Sõltumata sellest, milleni jõuab oma juurdluses Trumpi ja tema sidemete kohta Venemaaga eriprokurör Robert Mueller, paistab, et teleseriaalid jäävad veel pikaks ajaks vene mõju alla.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kino, Eesti, Venemaa

Peamised teemad