17:10 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1103
  • RUB74.2984
Karjala Kalevala

"Kalevala" pöördub tüliõunaks

© Sputnik / Владимир Барсегян
Kultuur
lühendatud link
11201

2018. aasta lõpul ilmus Peterburis karjalakeelne poeem "Kalevala" motiividel. Soome ajalehes avaldatud artikli autor on otsustanud selle iidse eepose kuuluvuse lõplikult välja selgitada. Ta meenutab, et Venemaal nimetatakse "Kalevalat" karjalasoome rahvaeeposeks, Soomes aga soome rahvuseeposeks.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. "Kalevala" loomisloo uurimine ja kaasaegsete folkloristide arvamus viib ootamatute järeldusteni. Venemaal nimetatakse "Kalevalat" karjalasoome rahvaeeposeks, Soomes aga oma rahvuseeposeks, kirjutab portaal Inosmi viitega ajalehele Helsingin Sanomat.

"Karjala Vabariigis on "Kalevala" karjalastele kultuuri ja karjala kirjanduse vaatevinklist väga tähtis," ütleb Helsingi Ülikooli teadur Eila Stepanova.

Algav hõimunädal pakub põnevat kultuuriprogrammi, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tema on sirgunud Petrozavodskis ja kolinud Soome 1992. aastal. Kodukandiga seob teda endiselt paljugi.

Soomes on Kalevala päev>>

"Praegu on "Kaevala" tähendus Karjalas üha kasvamas, kuivõrd karjalased üritavad oma keelele ja kultuurile rohkem tähelepanu tõmmata," lausub Stepanova.

Kuid karjalakeelse poeemi "Sampo. Põhjala runod" ilmumine Peterburis 2018. aasta lõpul üllatas teda väheke. Raamatu autoris, vennad Dmitri ja Aleksei Bakulinid kirjutavad eessõnas, et teose eesmärgiks on heastada ammune ülekohus, mis on seotud sellega, et soomlased karjalastelt selle eepose ära napsasid. Omastasid, kui kasutada moodsat terminit.

Vennad üritasid taastada esialgse, algupärase karjala rahvaeepose. Nende töö hõlmab ühtlase kõikide runode tõlget vene keelde.

"Nad tunnistavad, et soome keeleteadlane Elias Lönnrot kogus need laulud kokku, kuid süüdistavad teda karjala mütoloogia moonutamises."

Kinnitust, et Lönnrot täitis poliitilist ja ideoloogilist tellimust, peab Stepanova eessõnas kõige üllatavamaks: "See paistab küll veidi naeruväärne ja peegeldab praegust olukorda Venemaal. Vendade arvates sai selle tellimuse nimelt Lönnröt, kuna ta oli vaesema rahva esindaja. Kui sellise tellimuse oleks saanud mõni tõepoolest autoriteetne, rahaliselt ja ideeliselt sõltumatu õpetlane, oleks too vendade arvates sotsiaalpoliitilised suunised unustanud ja vahest poleks karjala runosid moonutanud."

Lönnroti on juba süüdistatud algallikate moonutamises, Soomet aga varguses. Süüdistajaks oli raamatutark punase ilmavaatega soomlane Otto Wille Kuusinen, kes tõusis juhtivatele ametikohtadele Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis. Kuusineni meelest taotles Lönnrot kodanlikke, usulisi ja ideoloogilisi aateid ning see oli märgatav ka tema "Kalevalas". Neist jälgesest tahtis Kuusinen vabaneda.

Tallinnas toimub X rahvusvaheline festival Laste Peterburi
© Фото : Ryzhenkov Anton / Нева Арт

"Kuusinen rõhutas, et valgekaartlikus Soomes oli "Kalevala" rahvuseeposeks, Nõukogude Liidus ja punastel aga rahvaeepos," lausub Stepanova, "ja et "Kalevala" hälliks on Karjala, seega toonane nõukogude Karjala."

Vendade Bakuninite eessõnast kostab talle kajasid Kuusineni vaimus mõttekäikudest, ehkki vennad teda ei mainigi. Vendadel on Karjala juured, kuid Spepannova hinnangul ei kujuta nad endast küll rahvaeepose uurijaid.

Teos "Sampo" on tekitanud karjalas palju vaidlusi.

"Ühed ülistavad," ütleb Eila Stepanova, "teised leiavad, et tegemist ei ole rahvaeepose, vaid kõigest ühe poeemiga."
Helsingi Ülikooli rahvaluuleprofessor Lotte Tarkka näeb Bakuninite "Sampos" klassikalist näidet rahvuslusel ja romantikal põhinevast projektist.

"Arvatakse, et kui leida vana autentne kihistus, mis tervikuna ja tervenisti kajastaks iidset möödanikku, siis selle põhjal annab kõige paremini kujutada mingi riigi või rahva olemust," ütleb Tarkka.

Stepanova lausub et Vladimir Putini valitsusajal ilmunud selliseid teoseid Venemaa erinevais nurkades alailma. Soome-ugri rahvad – näiteks ingerlased, vepslased ja mordvalased – on samuti oma teose saanud.

Aga algupärast eepost tegelikult ei ole, seetõttu ei saa seda ka tagasi anda.

"Inimesed laulsid ning Lönnrot lõi nendest lauludest ühtse terviku," ütleb Tarkka. "Kalevala" sisu – see on selline kultuur, mis ei tunnista ega võta kuulda riigipiire," ütleb Tarkka. "Tegemist on läänemeresoome kultuuriga. Siin ei ole ainuüksi soome või ainumalt karjala alustala, samalaadseid runolaule lauldakse väga suurel maa-alal."

Soomlased on kogunud ja kokku seadnud arhiivi "Kalevala" lauludest – mõlemalt poolt idapiiri.

"Ent ennekõike on tegemist Euroopa eeposega," sõnab Lotte Tarkka.

Tagid:
Kalevala, rahvuseepos, Sampo, Karjala, Soome

Peamised teemad