ТALLINN, 20. mai — Sputnik, Irina Tihhomirova. Nii, nagu kogu maailmas, oli Eestis 18. mail muuseumi- ja näitusesõprade pidupäev – nende pidupäev, keda huvi uute elamuste vastu sel päeval kodust välja ajab ja sunnib viiase hetkeni tiirutamama tuntud radu pidi, mis viivad tuttavatesse muuseumidesse ja näitustele, ent mõnikord ka päris uutele ja tundmatutele radadele.
Rahvusvaheline muuseumipäev on asutatud 1977. aastal ja sellest ajast peale on see jätkuvalt menukas. Linnas muutuvad sel päeval oma külaliste suhtes eriti külalislahkeiks ja nii täitus Tallingi huvilise rahvaga, kes oli valmis kõige pikemateski järjekordades seisma, et kõige menukamaid väljapanekuid külastada.
Intriig Tallinna Kunstihoones
Külastada taheti näiteks Eesti kunstnike kevadnäitust Tallinna Kunstihoones, kus osaleb 117 autorit ja kuus kunstigaleriid. Mõnes mõttes saab selle väljapaneku järgi mõõta Eesti kujutava kunsti arengujärke.
Siin on esindatud maalikunst, graafika, niihästi tuntud meistrite kui ka noorte autorite videoid ja installatsioone, kelle looming kajastab mingil viisil tänapäevaseid kunstisuundumusi ning on uuenduslik ja omanäoline.
Näitusetööde valiku tegi pädev žürii, kes 263 esitatud tööst valis välja kõige päevakohasemad, mis oli üsna raske ülesanne, nagu märkis kuraator Tamara Luuk, kunstnike taieste kvaliteet on aasta-aastalt tõusnus üha kõrgemale.

Väljapanek paikneb Tallinna Kunstihoone saalides ja selle mõlemas galeriis – Tallinna Linnagaleriis ja Kunstihoone Galeriis. Vaatajatele on lisaks kohtumisele kauniga välja pakutud veel üks intriig: nagu korraldajad teatavad, saavad näitusekülastajad osaleda hääletamises, mille võitja (kunstnik) saab Eesti kunstikogujate poolt välja pandud kopsaka rahalise preemia, kõigi hääletajate vahel aga loositakse välja kunstialase veebiplatvormi NOAR kinkekaart.
Inimene õpib, kuni elab
Sel muuseumide pidupäeva õhtul olid pealinna Kunstihoone uksed kõigile kaasaegsest kunstist huvitatuile avatud ning lisaks toimus ka ekskursioon. Kogenud haridusprogrammide kuraator Darja Nikitina, kes tavaliselt töötab lastega, korraldas seekord ringkäigu täiskasvanud külastajatele.

Vormilt omapäraste ja sisult sageli üllatavate eksponaatide vahel ringi kõndides juhtis ta tähelepanu meie meistrite stiililistele eripäradele ja nende töömeetodite ainulaadsusele, esitas külastajatele ootamatuid küsimusi maali- ja graafikatehnikate osas, mida kaasaegsetes kunstiteostes kasutatakse ning avas mõningaid nende loomesaladusi.

Kommenteerides vestluses Sputnik Eesti korrespondendiga tallinlaste elavat huvi avangardkunsti vastu, ütles Darja Nikitina: "Igaühes meist elab laps, olgu ta kui tahes sügavale peidetud. Seega piisab meil avaneda, tunnetada südamega, rohkem tunda, et kaasaegsest kunstist aru saada. Mõnikord palub täiskasvanud vaatajaskond luba taiest puudutada, mistarvis me valmistame ette tekstuursed etüüdid – väikesed näidised, mis on teostatud kunstnike poolt kasutatud tehnikates."
Kui vaatajad püüavad asjatundjatelt teoste tagamõtte kohta aru pärida, ei ana nood neile otseseid vastuseid, nagu galeriitöötaja selgitas, vaid ärgitavad vaatajaid mõtisklema.
Nikitina sõnul on imetore, et see pidupäev on olemas. Ta ütleb, et mõned elavad terve elu Tallinnas ja neil pole aimugi niisuguse huvitava näitusepaiga olemasolust, nagu seda on Tallinna Kunstihoone.
"Tänu sellele, et toimub niisugune muuseumiaktsioon, saab muuseumiööl toimunud külaskäik siia nende elus esimeseks, mille üle meil on väga hea meel. Ning haridusprogrammid on meil mitmes keeles," lisas ta.
Kogu perega kunsti nautima
Kunstihoone töötajatel on hea meel näha, et näitusesaalidesse tulevad lastega pered. Tallinlanna Ljubov, kes on kolme lapse ema, lausus oma kogemuse kohta kunstiga kohtumistest:
"Meil on juba niisugune traditsioon välja kujunenud. Möödunud aastal tulime kaema – oli muljetavaldav. Lastele meeldis väga, nad lähevad kaasaegse kunsti näitustel lausa elevile. Lõuendeil on põnevad värvid ja materjalid. Vermeeri (17. sajandil elanud hollandi kunstnik – toim.) ei vaata keegi – arusaamatu, seda aga rõõmuga," lausus ta.
Küsimusele, kas perekond eelistab kaasaegset kunsti klassikalisele, andis Ljubov selge vastuse: "Me imetleme seda samavõrd, nagu ka klassikalist kunsti. Ja ma olen leidnud sellele seletus: kunst on meie tegelikkuse peegeldus. Meil on põnev vaadata, kuidas kunstnikud seda ümber kujundavad ja milleks see kõik muutub, milliseid materjale kasutatakse, millised tänapäevase elu teemad nende tähelerpanu keskpunkti satuvad, millised sündmused neid paeluvad. Miski paistab mööduva välgatusena, miski osutub päevakajaliseks juba paari aasta pärast ning miski jääb ju sajanditeks püsima."

Noor näitusekülastaja Gabriel ütles oma muljeid jagades, et teda võluvad kõige enam abstraktsed kompositsioonid, mille puhul saab ise mõelda, mida on lõuendil kujutatud, ja omaenese assotsiatsioonide põhjal lugu välja mõelda.

Ja hea meel on tal veel siis, kui näeb teosel väikest punast sõõri – märki selle kohta, et teos on juba müüdud. Lapse suust saab tõde kuulda: nimelt see tõsiasi töö müügi kohta, mis seal salata, on tema loojale kõige ihaldusväärsem. Ja lisaks kõigele muule annab see tunnistust nõudlusest kujutava kunsti järele.