19:52 11. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.3925
Vabadussõja ausammas

Vabaduse raske rist: võidusammas on Eestile kalliks maksma läinud

© Sputnik / Вадим Анцупов
Kultuur
lühendatud link
13210

Vabadussamba kogu kümneaastane ajalugu räägib sellest, et vabadus läheb kalliks maksma. Seda sõnaotseses mõttes. Peaaegu kohe pärast ristimonumendi avamist järgnesid selle pidevad remondid, mis käivad maksumaksja tasku peale.

TALLINN, 24. juuni — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Tallinna keskväljakule — Vabaduse väljakule — püstitatud Vabadussõja võidusammas saab tänavu kümneaastaseks. See avati ametlikult 23. juunil 2009 — täpselt keskööl. Tol päeval ei tähistanud Eesti mitte ainult aastatel 1918–1920 toimunud Vabadussõjas saavutatud võitu, vaid ka selle üheksakümnendat aastapäeva.

Harjumäele püstitatud mälestusmärk kujutab endast 23 meetri kõrgust ledvalgustusega klaaspaneelidega kaetud sammast, mille otsas on Vabadusrist. Kohe pärast pidulikku avamist avastati monumendil arvukalt defekte. 

Разрушение Монумента Победы в Освободительной войне 13.06.2010
© Фото : GFDL
Katkine Vabadussõja võidusammas 13. juunil 2010

Eellugu

Kava püstitada Tallinnasse monument Eesti iseseisvumise auks vaagiti kogu esimese Eesti Vabariigi eksisteerimise aja vältel. Mitmesugustel põhjustel ei õnnestunud seda enne Teise maailmasõja algust teoks teha.

Teemat hakati uuesti arutama 1991. aastal pärast omariikluse taastamist. Reaalselt hakati projektiga tegelema siiski alles uue sajandi alguses.

2005. aastal tegi Riigikogu lõpliku otsuse monumendi püstitamise kohta ja kuulutati välja ideekonkurss. Sellel osales üle 40 töö. Konkursi võitis ideekavand Libertas, mille autorid olid Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Kehv asukoht

Kriitikat tekitas juba monumendi asukoha valik. Selle püstitamiseks Harjumäele lammutati UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud muistse Tallinna bastioni tugimüür.

Mонумент победы в Освободительной войне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadussõja võidusammas

Siis leiti mälestusmärgi vundamendisüvendi kaevamisel maa seest kahe punaarmeelase säilmed. Eesti sõjaveteranide organisatsioonid palusid väljakaevamisi jätkata, kuid ehituse eest vastutav Kaitseministeerium ei võtnud nende palveid kuulda.

Ka Vabadusristi sümboolika - mõõgaga käsi - tekitas ühiskonnas tulise diskussiooni. Kujutis meenutas Teise maailmasõja ajal Eesti SS-leegioni kasutatud sümbolit. 

Mонумент победы в Освободительной войне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadusrist

Tegelikult oli sellise sümboolikaga teenetemärk Eestis juba asutatud - 1919. aastal Vabadussõjas silmapaistnute autasustamiseks. Vabadusrist on esimene Eesti riiklik teenetemärk, mida anti välja kuni 1925. aastani. Selle eskiisi autoriks oli tuntud Eesti kunstnik Nikolai Triik.

Viimaks sai valmis

Kõige rohkem pretensioone esitati monumendi ehitustööde kvaliteedile, mille parandamine läks riigile maksma 8,5 miljonit eurot, nagu 2012. aastal läbi viidud Riigikontrolli audit tuvastas.

Võidusamba viimistlusmaterjalina kasutatud klaas peab autorite idee kohaselt seostuma jääga ja tuletama meelde, et Eesti on põhjamaa. Jääskulptuuri illusiooni peab rõhutama ka selle sisemusest kumav valgus. Need saidki rajatise kõige "nõrgemaks kohaks" ning oma kümneaastase ajaloo jooksul on monument iga natukese aja tagant olnud tellingutes. 

Монумент Победы в Освободительной войне закрыт на время ремона
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadussõja võidusammas tellingutes

Probleemid algasid kohe pärast monumendi avamist 2009. aastal, kui sammast katvad klaaspaneelid muutusid roosaks ja valgustus hakkas tõrkuma.

Mitte aastatki remondita

Pretensioonid esitati samba projekteerinud ja ehitanud Tšehhi ettevõttele Sans Souci. See hakkas vigu parandama ja vahetas mõned klaaspaneelid välja, kuid pikaleveninud remondi ja tööde nigela kvaliteedi tõttu öeldi temaga sõlmitud leping üles.

Монумент Победы в Освободительной войне - Крест Свободы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tellingutes Vabadussõja võidusammas

Varsti selgus, et tuleb paigaldada lisadrenaaž. Monumendi maa-aluses osas oli drenaaž küll olemas, kuid ekspluatatsiooni käigus selgus, et see ei taga vee täielikku äravoolu Harjumäelt.

2010. aastal märgati, et mälestusmärgi ventilatsioon ei tööta, ja hakati uuesti valgustust remontima. Veel mõne aja pärast tuli remontida mäenõlva, samba juurde viivaid radu ja treppi, vahetada välja tagumised graniitplaadid ja parandada fassaadi kahjustused. Samal ajal rekonstrueeriti mälestusmärgi jalami valgustus, samuti paigaldati uued klaasdetailid.

Mонумент победы в Освободительной войне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadussõja võidusammas

Remondi käigus vahetati välja kõik mattklaasdetailid, sealhulgas risti embleem ja ring, tihendati kõik vuugid ja kinnituskohad, et konstruktsioonidesse vett ei pääseks. Muudeti ka klaasdetailide projektlahendust, et neid oleks edaspidi lihtsam vahetada. Ehitustööd läksid maksma 189 000 eurot ilma käibemaksuta.

Vabadussammas on vajanud remonti peaaegu igal aastal. Viimane neist pidi lõppema mullu detsembris, kuid venis juubeliaastani 2019: sammast kuus kuud pealinlaste eest varjanud tellingud võeti maha alles 15. veebruaril.

Meedias on teatatud, et kümne aasta jooksul on vabadus omada sellist monumenti riigile maksma läinud 1,5 miljonit eurot, ja seda ainult remondi eest. Lisaks kulub elektrile, monumendi hooldusele ja korra hoidmisele selle ümbruses veel vähemalt 50 000 eurot aastas.

Samal teemal

Narva lahinguga algas Eesti Vabadussõda
Rahvuslane: kui Eesti välja sureb, pole Putinil ja Venemaal sellega pistmist
Ratifitseerimiskirjade vahetamisega Moskvas astus jõusse Tartu rahuleping.
Tagid:
teenetemärk, Arhitektuurikoda, Vabaduse väljak, Vabadussõda

Peamised teemad