17:34 25. Mai 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Majanduskasv osutus oodatust kaks korda aeglasemaks

Majanduskasv osutus oodatust kaks korda aeglasemaks

© Flickr / Ken Teegardin
Majandus
lühendatud link
23 0 0

Majanduskriisi tont käib mööda maad ringi. Poliitikud nimetavad olukorda "stagnatsiooniks", majandusteadlased — veel mitte, kuid möönavad murettekitavaid sümptomeid.

ТАLLINN, 15. veebruar — Sputnik. Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv möödunud aasta jooksul osutus oodatust kaks korda aeglasemaks. Riigi statistikaameti esialgsel hinnangul oli möödunud aasta majanduskasv 1,2%, samas kui selleks prognoositi 2-2,5%. Sõna "stagnatsioon" aga majandusteadlaste suust veel ei kosta.

Opositsioon, ja mitte ainult poliitikud, on juba ammugi iseloomustanud riigi majanduse olukorda ebameeldiva sõnaga "seisak", kuid siinsed majandusteadlased on sedalaadi hinnanguid senini vältinud. Samal ajal märgitakse liialt suurt sõltuvust ELi eelarvelistest rahaeraldistest.

Majandusprognoosid ja Eesti kommertspankade analüütikute hinnangud pälvivad reeglina asjatundjate tähelepanu kui küllaltki objektiivsed ja operatiivsed hinnangud. SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor leiab, et lõplikud SKP kasvunumbrid võivad veel kerkida, mis aga vaevalt küll muudab ekspertide jaoks pilti majanduse üldisest olukorrast riigis.

Nestor näeb majanduse kehva kasvu peapõhjust nii eraettevõtete kui riiklike investeeringute märgatavas vähendamises. "Kuigi laenuintressid on ajalooliselt soodsal tasemel, ei tekita tänane väliskeskkond ettevõtjates just üleliigset kindlust, et suuri projekte ette võtta," kirjutab SEB majandusanalüütik äsja avaldatud aruandes. Eraettevõtete tulud vähenesid kogu möödunud aasta jooksul, tööjõukulud aga kerkisid kiires tempos. Lisaks sellele, leiab Nestor, etendasid oma rolli ettevõtjate piiratud võimalused tõsta kaupade ja teenuste hindu.

Varasematel aastatel soodustasid majanduskasvu suured projektid energia- ja keemiatööstuses. "Et tänaseks on tööd teostatud, siis on miinusmärgiga aastavõrdluses ka üldnumber," kirjutab majandusanalüütik. Suur osa riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste investeeringutest on tehtud EL struktuurifondide märkimisväärsel rahalisel toel.
Kuid üks programm on lõppenud, teine pole veel veel alanud. Rahavood Brüsselist on kokku kuivanud. Võimalik, et käesoleval aastal avanevad need rahakraanid taas — ja taas hakatakseehitama teid, sildu ja uusi koolimaju. Seni aga, nagu märgib SEB analüütik, kogevad ehitusettevõtted täiel määral investeeringutes tekkinud seisaku kibedaid vilju.

SKP kasvu aeglustumise muude põhjuste hulka arvestavad eksperdid Venemaa majandussanktsioonid, mis on valusalt löönud eesti põllumajandustootjaid, ning majanduskriisi Venemaal, mis on vähendanud kaupade ekspordivõimalusi Eestist ja vene kaupade transiiti läbi Eesti sadamate. Ja loomulikult — naftahindade järsk langus, mis on rängaks hoobiks keemiatööstuse ettevõtetele.

Eesti eksport kahanes möödunud aastal 4%, võrreldes 2014. aastaga, mil see oli omakorda väiksem kui 2013. aastal. Teisisõnu, kaupade väljavedu väheneb kolmandat aastat järjest, märgib Mihkel Nestor.

"Nigela ekspordi peasüüdlane on nõrk välisnõudlus," ütleb majandusanalüütik.

Eesti kaupade ja teenuste peamised tarbijad on Soome ja Venemaa, kelle majanduses pole praegu just parimad ajad. Eesti kaupade eksport Venemaale kahanes möödunud aastal katastroofiliselt 35%.

 

 

Peamised teemad