11:04 23. Oktoober 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Eesti põllumajandusele on jäänud maksimaalselt kaks aastat.

Repinski: Eesti põllumajandusele on jäänud maksimaalselt kaks aastat

© Sputnik / Евгений Биятов
Majandus
lühendatud link
13133

Kui riigi poliitika põllumajandustootjate suhtes lähiajal ei muutu, on Eesti põllumajandusel jäänud elada maksimaalselt kaks aastat, leiab Riigikogu saadik.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Venemaa embargo ja olukorra tõttu põllumajandustoodete turul kannab põllumajandussektor kolossaalseid kahjusid. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse arvates ei ole EL poolt eraldatavate vahendite hulk piisav ja Eesti valitsus peab hüvitama põllumeeste kaotused riigieelarvest.

Sellest, kuidas Eesti põllumajandussektor end tegelikult tunneb ja kas Valitsus kavatseb teda aidata, rääkis uudisteagentuurile Sputnik Riigikogu maaelukomisjoni komisjoni liige Martin Repinski.

— Martin, kas Riigikogu seinte vahel on arutatud ka rahalise abi andmist Eesti põllumajandusettevõtjatele?

— On küll ja üsna elavalt, selle aasta aastaeelarve arutamise käigus. Põllumeestele riigieelarvest makstavad dotatsioonid on riigi otsene tulu, kuna see raha naaseb eelarvesse maksudena tagasi. Sellist toetust nimetatakse „top-up" ja selle suurus määratakse EL poolt kindlaks iga liikmesriigi jaoks eraldi. Eestile oli näiteks 2016. aastaks kehtestatud limiit 21 miljonit eurot.

— Kas need vahendid lülitati eelarvesse?

— Kahjuks otsustas riik neid summasid mitte maksta. Parlamenti jõudis küll seaduseelnõu, mis nägi ette nende summade väljamaksmise, kuid seda ei võetud vastu. Näiteks Lätis ja Leedus kasutatakse seda võimalust täiel määral. Kuid kahjuks keeldus Eesti nende summade väljamaksmisest. See näitab ilmekalt riigi prioriteete majanduses. Kahjus ei ole põllumajandus enam ammu praeguse valitsuse prioriteetseks valdkonnaks.

— Kuid käesoleval ajal on põllumajandussektor, sealhulgas piimatootmine ja seakasvatus jätkuvalt kahjumlikud. Kas midagi kavatsetakse ette võtta, et olukorda, kuhu tootjad on sattunud, leevendada?

— Me kavatseme lähiajal esitada seaduseelnõu, mis näeks ette maksusoodustusi selle sektori ettevõtetele. Kui mäletate, kinnitas valitsus neil päevil põlevkivitööstuse maksude vähendamise, et hoida neid tootjaid veepeal ja vältida edasisi koondamisi. Põllumajanduses on samad probleemid.

— Näiteks? Millises olukorras on Eesti põllumajandus praegu?

— Seal on täpselt samasugune kriis. On palju koondamisi. Osa ettevõttteid on kas juba tegevuse lõpetanud või siis kasutavad oma viimaseid ressursse. Põllumajandussektor vajab täpselt samamoodi riigi tuge nagu põlevkivitööstuse ettevõtted. Ei saa lubada, et üht probleemset sfääri toetame maksusoodustustega, teist aga ignoreerime sootuks.

— Kuid otsustades selle järgi, et valitsus ei kiirusta põllumajandustootjaid abistama, ei ole olukord veel ilmselt veel nii kurb?

— Olukord on justnimelt kurb. Lihtsalt see ei ole nii märgatav, sest siiamaani on oma tegevuse lõpetanud 15 % selle sektori ettevõtetest. See number ei ole teab mis suur, nagu võib esmapilgul tunduda. Asja tuum seisneb aga selles, et selliste ettevõtete peamine ja kõige hinnalisem ressurss on maa, mille on nad selleks, et vee peal püsida, sunnitud müüma välismaa investoritele. Kuid varsti lõpeb ka see ressurss ära.

— "Varsti", see tähendab millal siis?

— Kui midagi riigi põllumajanduspoliitikas ja suhtumises põllumajandusse ei muutu, siis saame varsti näha ettevõtete massilisi sulgemisi juba ühe või paari aasta pärast.

 

 

 

Peamised teemad