09:43 21. Oktoober 2017
Tallinn-2°C
Kuula otse
Glüfosaat on mitteselektiivne süsteemne herbitsiid, mida kasutatakse laialdaselt umbrohu, eriti mitmeaastaste umbrohtude tõrjes.

Euroopa tähtsaim herbitsiid on põhjustanud skandaali

© Sputnik / Игорь Зарембо
Majandus
lühendatud link
8720

EL ja sealhulgas Eestil tuleb langetada otsus kõige kasutatuma herbitsiidi, glüfosaadi (turustatakse Roundup®-i nime all) edasise saatuse kohta, kuna üks osa autoriteetseid meedikuid loevad seda inimestele ohtlikuks, teised aga on arvanud selle täiesti ohutuks. Eesti põllumehed andsid mõista, et glüfosaadist loobuda ei ole soovitav.

TALLINN, 3. mai — Sputnik. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja liidu enda ametkondade eeskujul on Eesti vägisi kistud otsustusprotsessi Euroopa olulise herbitsiidi — glüfosaadi saatuse üle, kuna mõned rahvusvahelised eksperdid peavad seda ainet inimestele ohtlikuks. Ehkki selle, kas herbitsiidi tohib kasutada või mitte, peavad kindlaks tegema meedikud, plaanitakse seda teha „koos terve ilmaga".

Maaeluministeeriumis toimunud nõupidamisel jõudsid talupidajate, ökoloogide ühenduste ja erinevate riigiametite esindajad kummalisele otsusele riigi valmisolekust piirata glüfosaadi nime all tuntud herbitsiidi mittepõllunduslikku ja mitteerialast kasutamist.

Kõige järgi otsustades — põllumajandustootjad aine kasutamisest loobuda ei taha, ehki selle kasutamise ulatus põllumajanduses ületab kaugelt „mittepõllundusliku" kasutamise määra. Nagu kriitikud märgivad, on seda raske mõista elementaarse loogika vaatevinklist, mille kohaselt ei tohiks ainet juhul, kui see on ohtlik, mitte ainult osaliselt, vaid üldse kasutada.

2015. aasta märtsis avaldati Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all tegutseva rahvsvahelise vähiuuringute agentuuri poolt korraldatud uuringute tulemused, mille kohaselt glüfosaat „võib olla inimese jaoks kantserogeeniks (ohukategooriaga 2A)". Uuringu kokkuvõttes märgiti, et on täheldatud „andmeid kantserogeensusest seoses hodgkini tõvega (NHL- lümfoom).

Teine vaatepunkt

Samal ajal on esindatud risti vastupidine seisukoht. Aprili algul avaldas Brüssel Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ametliku kirja glüfosaadi küsimust uuriva operatiivse töögrupi (on sellinegi olemas) esimehele doktor Richard Garnettile, kus volinik, viidates Euroopa avalikkuse murele, palub selgitada olukorda seoses taimekaitsevahendiga, millele on saanud osaks üksteist välistavad hinnangud meedikute poolt.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on omaenda uuringutele tuginedes jõudnud järeldusele, et ei ole mingit alust lugeda glüfosaati inimeste tervisele ega ka ümbritsevale keskkonnale ohtlikuks. Vastava avalduse võib muuhulgas leida glüfosaadi töögrupi ametlikult veebilehelt.

Nendele vasturääkivustele osutabki oma kirjas volinik Andriukaitis, paludes võimaldada murelikule Euroopa avalikkusele täielik ligipääs EFSA uuringu tulemustele, mida tervikuna ei ole avaldatud.
Seoses glüfosaadi kasutuslitsentsi kehtivuse lõppemisega on Euroopa Komisjon ette valmistanud kehtivusaja pikendamise eelnõu, mis möödunud aasta jooksul oli arutlusel üle kogu Euroopa Liidu. Eurokomisjon paneb eelnõu hääletusele 18. mail, eelnõu täielik tekst esitatakse liikmesriikidele kaks nädalat enne seda.

Liidu liikmesriigid hääletavad Euroopa Komisjoni taimede, loomade, toidu ning sööda alalise komitee (SCPAFF) istungil, mis toimub 18. —19. mail. Otsus glüfosaadi kasutusloa pikendamise heakskiitmise või sellest keeldumise kohta peab saama kehtivaks kogu Euroopa Liidu ulatuses ja nõuab kvalifitseeritud häälteenamust.

Osaline lahendus

„Kohtumisest osavõtjad otsustasid ühehäälselt, et sel juhul, kui Euroopa Komisjon paneb liikmesriikide jaoks hääletusele otsuse kasutamist jätkata, mis tõenäoliselt näeb ette teatud piirangud või keelud, võiks Eesti toetada piiranguid glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite mittepõllunduslikule ja mitteerialasele kasutamisele," ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Mittepõllundusliku kasutamise all mõistetakse taimekaitset, mida teostatakse eeskätt avalikes parkides, lastemänguväljakutel, teetööde ja raudteetööde juures, mitteerialase kasutuse all aga herbitsiidide kasutamist koduaedades, teatas agentuur BNS, tsiteerides maaeluministeeriumi selgitust.

Lähimal ajal arutatakse teemat Riigikogu maaelukomisjoni istungil, seejärel vormistatakse Eesti lõplik seisukoht, mida — taas loogika vaatevinklist — peavad kujundama meedikud ja bioloogid, aga mitte rahvasaadikud.

Glüfosaat on mitteselektiivne süsteemne herbitsiid, mida kasutatakse laialdaselt umbrohu, eriti mitmeaastaste umbrohtude tõrjes. Alates kaheksakümnendate aastate algusest on sellest saanud maailmas enim müüdud herbitsiid. Mis tähendab, et sellest tekkiv kaubakäive ulatub sadade miljonite, kui mitte miljardite eurodeni (mõnedel hinnangutel moodustab selle müük maailmas 3 miljardit dollarit). Vahend on väga populaarne aiapidajate hulgas, kuna ta ei ole kuigi kallis ja annab garanteeritud tulemuse.

1971 avastas glüfosaadi kui herbitsiidi ameerika agrokeemia- ja biotehnoloogiakontsern Monsanto. 1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama Roundup®-i nime all.

 

 

Peamised teemad