05:42 04. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1224
  • RUB80.2153
Majandus
lühendatud link
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
5651

Leedu ei kiirusta alla kirjutama Baltimaade kolmepoolsele kokkuleppele ühise raudtee Rail Baltic töökorralduse kohta. Vilnius nõuab esmalt tulude jaotamise ja juhatuses kohtade jaotuse kindlaksmääramist.

TALLINN, 9. juuni — Sputnik. Leedu pidurdab tema partnerite hinnangul uue kokkuleppe allkirjastamist Rail Balticu raudtee hiigelprojekti teostamiseks. Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rimantas Sinkevičius teatas, et lepingule on parem alla kirjutada alles siis, kui on otsustatud käibemaksuga seotud küsimused ja kohtade jaotus ühisettevõtte juhatuses.

Varem on Eesti ja Läti peaministrid kutsunud üles võimalikult kiiresti välja töötama ja allkirjastama kolmepoolset valitsustevahelist kokkulepet euroopa rööpmelaiusega (1435 mm senise tavapärase, Vene impeeriumi aegadest kasutusel olnud rööpmelaiuse 1520 mm asemel) Rail Baltica osas.

Pigem hiljem, aga kvaliteetselt

Leedu minister Sinkevičius, nagu teatab agentuur BNS, vastas ettepanekuga kirjutada lepingule alla hiljem, alles siis, kui leping on põhjalikult läbitöötatud ja viimistletud "täiuslikkuseni". Vilnius näeb küsitavusi selles, kuidas hakatakse jaotama kolme riigi eelarvete vahel raudteelt laekuvat käibemaksu, aga ka liikmete määramises loodava ühisettevõtte juhatusse.

"Tegemist on rahvusvahelise lepinguga. Selle olemasolu — kas nüüd või veidi hiljem — ei takista kuidagi tööde tegemist ega vahendite evitamist (EL stuktuurifondide eelarvest) ajavahemikul 2014. — 2020. a. Niisiis ma arvan, et alusdokument peab saama maksimaalselt kvaliteetne, mõistlik on kulutada aega põhjalikeks läbirääkimisteks, jõuda kokkuleppele kahe vägagi olulise asja suhtes, mis on osutumas justkui kõige olulisemaks," ütles Sinkevičius ajakirjanikele. Tema sõnul ei ole osapooled ikka veel kokku leppinud käibemaksu jaotuses alltöövõttude korral.

Võitlus kohtade eest juhatuses

"Ühisettevõte on registreeritud Lätis, nii et kui ta asub projekte teostama, ja kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis laekub kogu käibemaks selle riigi riigikassasse, kus ettevõte on registreeritud. Me eeldame, et see oleks ebaõiglane, ja niipalju kui mulle on teada, on põhimõtteliselt saavutatud kokkulepe, et vastavalt iga riigi poolt Rail Balticusse investeeritavale rahvuslikule "rahapakile" välja arvutatav käibemaks läheb vastava riigi riigikassasse," lausub minister.

Balti riigid asutasid Rail Baltiku projekti teostamiseks ühisettevõtte RB Rail, mille juhatus on tänini veel „mõningate erimeelsuste" tõttu moodustamata. Seni on kohale määratud vaid üks juhatuse liige — juhatuse esimees, Läti esindaja Baiba Rubesa. Sinkevičiuse sõnul pakub Leedu kolmele vabale kohale RB Rail juhatuses välja kaks kandidaati.

Grandioosne plaan pluss tunnel

Plaanide kohaselt, mis paljude majandusteadlaste hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud, võib 2030. aastal sõita kiirrongiga uutel rööbastel Tallinnast Varssavini. Võimalik, et rajatakse ja maa-alune tunnel Tallinnast Helsingisse (sellel projektil ei ole seni mingit reaalset alust). Ehituse kogukulud (ilma tunnelita) on 3,68 miljardit eurot, milest 85% kaetakse Euroopa Liidu eelarvest. See on kõige ambitsioonikam ja kallihinnalisem investeerimisprojekt Balti riikide ajaloos, kuid selle majanduslikus otstarbekuses on küllalt palju kahtlusi.

Rail Balticu veebilehel on öeldud, et 2030. aastal plaanitakse vedada 50 miljonit reisijat ja 12,5 miljonit tonni kaupu. Kustkohast need miljonid reisijad ja kaubakoormad võetakse, jääb selgusetuks, ehkki uues olukorras, kus transiitveosed Venemaalt Balti riikide sadamatesse on kokku kuivamas, oleks seda eriti oluline teada.

 

 

 

Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)

Samal teemal

Rail Baltic: vaidlused suundade üle

Peamised teemad