19:43 22. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Pangakaardid.

Pangad peavad avalikustama kaardimaksete saladused

CC0 / Frankieleon
Majandus
lühendatud link
10730

Euroopa Liidu rünnak globaalsete maksesüsteemide vastu jätkub. Brüssel leiab, et Visa, Mastercard ja neid maksekaarte kasutavad pangad lubavad endale liiga palju, sundides kliente iga tehingu eest peale maksma.

TALLINN, 10. juuni — Sputnik. Euroopa Komisjon alustab uut etappi seadmaks piiranguid Visa ja Mastercardiga seotud ülemaailmsetele maksesüsteemidele, mille puhul võetakse klientide tehingutelt vähemärgatavaid teenustasusid, kuid mille süsteemi ollakse kiivad avalikustama. Kõik Euroopa pangad on alates 9. juunist kohustatud avaldama kaupmestele ja ostjatele kogu informatsiooni pankadevaheliste maksete komisjonitasude määradest, mis kaasnevad iga „võõra" pangakaardiga sooritatud tehinguga.

Bitcoin Tallinnas.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Euroopa Komisjon avaldas teadaande uute eeskirjade jõustumisest, mis, nagu öeldakse Brüsselist, on suunatud sellele, et kokkuvõttes vähendada tavakodanike jaoks kaardimaksetega kaasnevaid kulusid. Vähesed teavad, et iga pangakaardiga sooritatud makse tähendab mikroskoopilist, kuid kauba hinnale siiski lisanduvat tasu pankade ja ülemaailmsete maksesüsteemide kaukasse.

Ostja maksab kõik kinni

Sel hetkel, kui te sisestate oma pangakaardi koodi ja vajutate OK-nupule, osutute te, õigemini teie raha, osakeseks ülemaailmsest maksesüsteemist, mille mastaape on raske endale ettegi kujutada.

Ostu eest tasudes rikastate te panka, kes antud konkreetset kauplemiskohta teenindab, too aga maksab omakorda komisjonitasu samale pangale, kellelt te oma maksekaardi saite. Kauplemispunkti teenindav pank arvestab komisjonitasu maha summast, mille müüja ise teie ostu eest kätte saab. Pank kasseerib müüjalt sisse ka teenustasu oma makseterminali kasutamise eest ülemaailmses maksesüsteemis.

Mida teeb müüja? Õigus, ta juba lisas oma kulutused pangateenuste ja kogu maksesüsteemi kasutamise eest teie ostetud kauba maksumusele. Igal eraldivõetud juhul on need summad tühised, kuid kogu Euroopa ulatuses koguneb neist iga päev miljoneid eurosid. Osaliselt just sellepärast ei taha paljud väikeste kaupluste ja kioskite omanikud kasutada makseterminale ja pangakaardilugejaid ega aktsepteeri pangakaarti ostude eest tasumise võimalusena — nende jaoks on pankade teenused liiga kulukad.

Mastercardi ülemvõim Eestis

EL-i konkurentsivolinik Margarethe Vestager ütles: „Paljud tarbijad kasutavad kauplustes või interneti kaudu oste sooritades igapäevaselt maksekaarte. Paljude aastate vältel on pankade poolt kaardimaksete eest võetavad komisjonitasud jäänud suures osas hämarusega kaetud saladuseks, ehkki kõik need komisjonitasud makstakse kinni tarbijate taskust. Meie poolt kehtestatud reeglid pankadevaheliste maksete komisjonitasude kohta piiravad selliste tasude määra ja muudavad lisatasud kaardimaksete sooritamise eest kaardiomanikele läbipaistvamaks. See tähendab, et miljonid tarbijad Euroopas hakkavad nüüd oma ostude eest maksma varasemast vähem."

Piirangud pankadevaheliste maksete komisjonitasude määrale kehtestati pisut varem, 2015. aasta detsembris. Nüüd tekib tänu ühtede või teiste maksesüsteemide kohta käiva informatsiooni avalikustamisele kaardiomanikel võimalus valida nende hulgas selline, mis on nende endi jaoks veidike soodsam. Tõsi, Eesti pangakliente see ei puuduta — kõigis kohalikes pankades toimib ainult üks selline süsteem — Mastercard. Miks nii, on omaette küsimus.

Näiteks Belgias võimaldab üks ja sama pangakaart kasutada nii Bancontacti kui ka Maestro süsteemi. Itaalias saavad tarbijad tavaliselt kasutada sama kaarti Bancomat/PagoBancomat ja Maestro süsteemis, Taanis aga Visa ja Dankorti süsteemis. Olenevalt sellest, millises kaupluses või millise internetilehe kaudu te ostu sooritate, on võimalik valida süsteem, mis antud juhul on ostja jaoks kõige soodsam.

Pangad on nüüd kohustatud varustama müüjad üksikasjaliku teabega sellest, kellele ja kui palju nad erinevates maksesüsteemides ülekannete puhul tasuvad. Müüjad peavad vastava informatsiooni jagama kõigile oma kauplustele.

Ülemaailmsete süsteemide kõrvale ilmus konkurent

Swedbank.
© Sputnik / Вадим Анцупов
VISA on ameeriklaste riikideülene makseoperatsioonide teenuseid osutav kompanii, mille aastane kaardimaksete käive ulatub peaaegu 5 triljoni dollarini. Mastercard on riikideülene assotsiatsioon, mis ühendab tuhat panka, kellel on ühine haldus- ja opereerimissüsteem. Oma tegevust alustas see korporatsioon aga VISA alternatiivina USA-s ja sealsamas asub ka tema peakorter. Kõik Eesti pangad emiteerivad peaaegu eranditult vaid Mastercardi süsteemis töötavaid pangakaarte.

Hiljutise ajani jagasid need kaks süsteemi ülemaailmse turu praktiliselt kaheks. Viimastel aastatel on neile ilmunud väga ohtlik, hoogsalt kasvav konkurent Hiina UnionPay süsteemi näol.

Väärib märkimist, et Brüssel klaarib juba aastaid suhteid globaalsete maksesüsteemidega, kes „kannatavad" veel ka miljonite kohtuhagide all, mis on nende vastu esitatud kaubanduskettide ja eraklientide poolt, kes kahtlustavad, et nende käest võetatakse liiga palju.

 

 

 

Samal teemal

Swedbank alustas puutevabade makseterminalide paigaldamist
Bitcoinidega kauplemine allub rahapesureeglitele
Bitcoin: kas Tallinnas saab hakkama "elektroonilise kullaga"
Venemaal võib ilmuda rahvuslik krüptovaluuta

Peamised teemad