22:24 20. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Swedbank.

Suurbritannia lahkumisega kaotab Eesti EL-is liitlase

© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandus
lühendatud link
Brexit: Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või lahkub Euroopa Liidust (74)
7511

Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust (EL) lahkuda (Brexit) iseenesest Eestile suuri otseseid mõjusid kaasa ei too, kuid Eesti kaotab EL-is olulise liitlase.

TALLINN, 24. juuni — Sputnik. Kõige tugevam mõju Brexitist on Mertsina hinnangul geopoliitiline. "Ühendkuningriik on EL-is olnud Eesti poliitilistes vaadetes ja seisukohtades, sealhulgas seoses NATO-ga, Venemaaga, majanduspoliitikaga ja muudel teemadel, sageli tugevaks partneriks. Ühendkuningriigi lahkumisega kaotaksime me ühe olulise liitlase," ütles Mertsina BNS-ile.

"EL võib hakata ilma Ühendkuningriigita liikuma kiiremini sügavama poliitilise liidu suunas ning võib muutuda protektsionistlikumaks, mis ei ole kindlasti Eesti huvides. Brexit näitab, et EL liikmeks olek ei ole pöördumatu ja võib kaasa tuua teistes riikides ja piirkondades soovi kas eristaatusele või eraldumisele — see võib halvimal juhul viia ka EL lagunemiseni. Esimesena näeme me Brexiti mõju juba pühapäeval 26.juunil, toimuvate valimistega Hispaanias," lisas ta, teatas BNS.

Ühendkuningriik hakkab tõenäoliselt EL-ist väljas rakendama karmimat immigratsioonipoliitikat, rääkis Mertsina. "Ühendkuningriigi otsus lahkuda EL-ist tühistab käesoleva aasta veebruaris sõlmitud EL ja Suurbritannia vahelise uue kokkuleppe, mis oleks jõustatud pärast seda, kui Ühendkuningriik on edastanud EL-ile oma ametliku kinnituse EL-i jäämise kohta."

Suurbritannia on viimastel aastatel olnud Soome järel teiseks peamiseks sihtriigiks Eestist ajutiselt või püsivalt väljarännanutele. "Uue kokkuleppega oleks Ühendkuningriik saanud muuhulgas hakata piirama immigrantidele suunatud laste- ja muid sotsiaaltoetusi, mis oleks muutnud selle riigi mõnede inimeste jaoks vähem atraktiivsemaks väljaränderiigiks. EL-ist lahkumist toetavate inimeste jaoks on Ühendkuningriik kõige põletavam teema praegu just liiga suur ja kontrollimatu immigratsioon. Seega on üsna tõenäoline, et Suurbritannia hakkab kasutama EL-ist väljas karmimat ja valivamat immigratsioonipoliitikat," märkis Mertsina.

Lisaks geopoliitilistele mõjudele võib Suurbritannia otsus mõjutada Eestit läbi finantsturgude ja väliskaubanduse. "Finantsturgude kanali mõju Eestile on tagasihoidlik, kuna meil on kapitaliturud väga väikesed ja vastav võlg samuti väike," rääkis Mertsina.

Samuti ei tohiks Mertsina hinnangul Brexitil Eesti väliskaubandusele tervikuna väga olulist otsest mõju olla. "Küll aga võib avalduda hoopis suurem mõju väikese viitajaga meie kaubanduspartnerite kaudu, kus Brexit tekitab suurema ebakindluse ja tagasilöögi," märkis Mertsina.

Ühendkuningriik mahub Eesti 10 suurima kaubanduspartneri hulka, kusjuures Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal sellele turule moodustas eelmisel aastal 3,5 protsenti kaupade koguekspordist. Impordi puhul oli vastav näitaja 2,7 protsenti.

Brexiti korral jääb lühemas vaates enamus EL-i ja Ühendkuningriigi vahelisi kaubanduspõhimõtteid püsima, kuniks lepitakse kokku uued tingimused, rääkis Mertsina. "Selline üleminekuaeg tekitab aga väliskaubanduses ebakindlust. Nõrgenev nael muudab Ühendkuningriigis sisseostetud kaubad mõnevõrra odavamaks, kuid võib raskendada sinna eksporti."

Suure osa Ühendkuningriiki suunatud Eesti ekspordist moodustavad elektrimasinad ja seadmed, mööbel ja puidutooted. Impordi puhul oleks aga suurem mõju jookidele, peamiselt alkohoolsetele jookidel, masinatele ja mehaanilistele seadmetele ning maismaatranspordivahenditele.

Ebakindluse mõju Ühendkuningriiki investeerimisel on Eesti kogumajandusele üsna tagasihoidlik, ütles Mertsina. "Siit tehtud otsesed välisinvesteeringud Ühendkuningriiki moodustasid möödunud aastal vaid 0,4 protsenti kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale ehk 23 miljonit eurot. Ühendkuningriigi investeeringud Eestisse moodustasid eelmisel aastal aga 2 protsenti kõikidest Eestisse tehtud välisinvesteeringutest, kokku 348 miljonit eurot."

Kokkuvõtvalt sõltub see, milline mõju Suurbritannia EL-ist väljaastumisest on, sellest millise vormi Ühendkuningriik edasiseks koostööks valib, rääkis Mertsina. Ühendkuningriik võib liituda Euroopa Majanduspiirkonna raames EL-i ühisturuga, nagu näiteks Norra; sõlmida EL-iga kahepoolse vabakaubandusleppe, nagu Šveits; või kui eelmist kahte koostöövormi ei soovita või ei suudeta kokkuleppida, siis on Ühendkuningriigil ja EL-il võimalik suhelda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi, mis tähendab aga osadele kaupadele tollitariifide sisseseadmist, mittetariifseid tõkkeid ning piiranguid, lisas ta.

"Kõige kahjulikum on Ühendkuningriigile vaid WTO reeglite järgi tegutsemine. Samas, Euroopa Majanduspiirkonnas EL-i ühisturuga liitumine tähendab seda, et Ühendkuningriik peab järgima enamikke EL-i regulatsioone, töötajate vaba liikumist ning tegema makseid EL-i eelarvesse. Need on aga teemad, millest Brexiti toetajad EL-ist lahkudes loobuda lubasid," ütles Mertsina.

Ühendkuningriigil tuleb EL-ist lahkudes hakata läbi rääkima kümnete riikidega vabakaubandustingimuste osas, märkis analüütik. "Samuti peab Ühendkuningriik hakkama eraldi oma tingimuste osas läbi rääkima USA-ga praegu käimasoleva Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) tingimuste üle, seni tegi seda EL."

"Igal juhul, läbirääkimised uute kaubandustingimiste suhtes võtavad aega aastaid ning selle aja jooksul on veel palju ebakindlust, millise näoga hakkab Ühendkuningriik majandus olema keskpikas vaates. Ebakindlus piirab aga investeerimist ja kaubandust, mis kokkuvõttes võib halvendada Ühendkuningriigi majanduskasvu ja selle riigirahanduse seisu. See mõjub aga kahjulikult Ühendkuningriigi välispartneritele, eelõige just suurematele," sõnas Mertsina.

Mertsina hinnangul jääb rahvusvahelistel finantsturgudel lähinädalatel volatiilsus püsima. "Nii Inglise keskpank, kui ka teised keskpangad, sealhulgas EKP, on valmis finantssektorit toetama ja koordineerivad oma tegevust. Samuti on keskpangad valmis vajadusel sekkuma valuutaturgudesse. Kui finantsturgude rahutused ohustavad riikide majanduste pikaajalist kasvuväljavaadet, võivad keskpangad olukorra parandamiseks rakendada täiendavaid rahapoliitilisi abinõusid."

Neljapäeval lõppenud referendumi tulemusena otsustas Suurbritannia valiaskond 51,9 protsendiga EL-ist välja astuda. Oma hääle andis 72,2 protsenti hääleõiguslikest inimestest. Finantsturud reageerisid otsusele rahvusvaheliste aktsiaturgude langusega ja inglise naela nõrgenemisega.

 

Teema:
Brexit: Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või lahkub Euroopa Liidust (74)

Peamised teemad