10:29 20. September 2017
Tallinn+ 9°C
Kuula otse
Metssigade arvukust tuleb vähendada 1,5 seani 1000 hektaril.

Metssigade arvukust tuleb vähendada

© Sputnik / Игорь Зарембо
Majandus
lühendatud link
1210

Jätkuv küttimine ja bioohutuse tagamine nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel on olulisimad meetmed, et vähendada metsast tulenevat SAK-i riski seakasvatuste jaoks.

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Veterinaar- ja toiduametis (VTA) teisipäeval kogunenud riiklik loomatauditõrje komisjon leidis, et sigade Aafrika katku (SAK) leviku peatamiseks tuleb metssigade massilist küttimist jätkata ja viia nende arvukus 1,5 isendini 1000 hektari jahimaa kohta, teatas BNS.

"Kuigi möödunud jahiaasta küttimiseesmärgid on täidetud, tuleb seakatku viiruse loodusliku kontsentratsiooni vähendamiseks kindlasti jätkata nii metssigade arvukuse vähendamise kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda ministeeriumi pressiesindaja teatel.

"Jätkuv küttimine ja bioohutuse tagamine nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel on olulisimad meetmed, et vähendada metsast tulenevat SAK-i riski seakasvatuste jaoks. Kuna aga metsas leviva taudi tõkestamiseks kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole, sõltub suvel väga palju seakasvatajatest, kas suudame katku farmidest eemal hoida. Farmereid aitab siin vaid bioohutusnõuete hoolas järgimine," sõnas ta.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Peep Männil andis värskelt valminud raporti „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused 2016" põhjal komisjonile ülevaate metsigade arvukuse hinnangutest ja agentuuri soovitustest populatsiooni vähendamiseks.

"Metssea asustustihedus on seakatku levipiirkondades langemas väga madalale tasemele, kuid väljaspool katku levikuala on arvukus hoolimata rekordilistest küttimisnumbritest jätkuvalt väga kõrge," ütles Männil. „Seepärast tuleb intensiivse küttimisega jätkata, et viia metssigade asustustihedus võimalikult kiiresti alla 1,5 isendi 1000 hektari jahimaa kohta, mille juures võiks eeldada katku hääbumist looduses. Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba selle eesmärgi saavutanud, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses ning mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga."

Juuli jooksul kogunevad maakondlikud jahindusnõukogud, et leppida kokku uue jahihooaja 2016/2017 küttimismahtudes.

Komisjonis arutati võimalusi metsatehnikaga seotud seakatku leviku riskide vähendamiseks, et vältida taudi edasikandumist seni veel taudivabadele aladele metsas liikuva tehnikaga. Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate toimunud aruteludest erametsaomanike ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega. Võimaluse metsatehnika puhastamise kohustuse kehtestamiseks annab juuni keskpaigas riigikogu poolt vastu võetud loomatauditõrje seaduse muudatus. Komisjon toetas ettepanekut maapinna ettevalmistamiseks kasutatava metsatehnika pesemise kohustuse kehtestamiseks ja selle meetme rakendamise võimaluste täiendavaks analüüsimiseks.

PRIA loomade registri andmetel on 15. mai seisuga Eestis 250 seakasvatust, kus kasvatatakse kokku 291 031 siga. 96 protsenti sigadest kasvatakse üle tuhande seaga farmides, mida on kokku 65. Kõige enam sigu kasvatatakse Viljandimaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal asuvates seakasvatustes.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale SAK-i diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad VTA, veterinaar- ja toidulaboratooriumi, keskkonnaameti, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja jahimeeste seltsi esindajad.

Inimestele SAK ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Peamised teemad