11:53 21. September 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Maailma naftahinnad on üks Venemaa majanduse väliste riskide allikas.

Kui Venemaal jätkub naftat ja aega

© AP Photo / Hasan Jamali
Majandus
lühendatud link
5130

Nafta ei pruugi Venemaa majandust enam "ära toita" mitte ainult sellepärast, et selle varud saavad otsa, vaid ka puhtmajanduslikel põhjustel, eelkõike nõudluse langemise tõttu.

Vladimir Ardajev, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Maailma naftahinnad on üks Venemaa majanduse väliste riskide allikas. Sellest teatas Venemaa keskpanga esimees Elvira Nabibulina järjekordselt reedel, 23. septembril esinedes Moskva rahandusfoorumil.

"Meie majanduse sõltuvus naftahindadest väheneb järk-järgult. Nafta osakaal väheneb ka SKT struktuuris ja eelarvetuludes, kuid on praegu siiski veel märkimisväärne," konstateeris keskpanga juht.

Nabibulina sõnul naftaturg iseenesest riski ei kujuta, sest see "on juba leidnud selle hinnavahemiku, kus nõudmise ja pakkumise kõikumine toimub." Kuid sõltuvus püsib ja see ei saa majandusteadlastele mitte muret eha.

Süsivesinikkütused — nafta ja maagaas, on endiselt riigieelarve peamine sissetulekuallikas ja Venemaa majanduse alus. Seejuures teatas Venemaa loodusressursside minister Sergei Donskoi oma intervjuus ajalehele "Rossiiskaja Gazeta", et tõestatud naftavarusid võib Venemaal jätkuda veel kõigest 28 aastaks, umbes kuni aastani 2044.

Iga peremees teab, et kui varud on piiratud, siis tuleb neid säästlikult kasutada. Kuid, nagu teatas 21. septembril Tjumenis toimunud nafta- ja gaasifoorumil energeetikaministri asetäitja Kirill Molodtsov, saavutas Venemaa naftatootmine sel kuul ajaloolise rekordtaseme, ületades 11 miljoni barreli piiri ööpäevas ja see tootmismahtude kasv jätkub.

Valitsus kinnitab, et käimasolevad reformid muudavad Venemaa majanduse struktuuri ja looduslike kütuste, sealhulgas süsivesinike müügitulud vähenevad kasumi osakaalus pidevalt. Kuid selliste rekordite foonil tekib paratamatult küsimus: mis saabub rutem, kas struktuurireformide lõpuleviimine või loodusvarade ammendumine?

Nii erinev nafta

Täna on süsivesinikressursside müügist saadava tulu osakaal Venemaa riigieelarves 47-48%. Sealhulgas ka tolli- ja muud maksud. Kuid kui lisada veel muude loodusvarade, sealhulgas metallimaakide ja poolfabrikaatide müügist saadavad tulud, kasvab osakaal juba 70%-ni. Venemaa on endiselt "toorainemaa" ja lõviosa muudest eelarvetuludest annab relvatööstus. Sellised andmed esitas strateegilise kommunikatsioonikeskuse president Dmitri Abzalov.

Sergei Donskoi sõnul ulatuvad Venemaa ammutatava nafta varud (need, mida teoreetiliselt on võimalk maapõuest pinnale tuua) 29 miljardi tonnini ja neid jätkub praeguste tootmistempode juures peaaegu 60 aastaks.

"Siiski on tõestatud varusid (mille kohta on täpselt teada, kus nad asuvad, palju neid on ja kuidas neid toota saab) ekspertide hinnangul ligi kaks korda vähem, umbes 14 miljardit tonni. Tõestatud varusid jätkuks tootmiseks ainult 28 aastaks," täpsustab minister.

Tegelikult, praegu on need arvud veelgi väiksemad, sest riigi majanduse seisukohast ei oma tähtsust sugugi mitte kõik tõestatud varud, vaid ainult need, mis on ärilisest seisukohast põhjendatud, see tähendab, vaid nafta, mille tootmise ja transportimise omahind on madalam kehtivast hinnast. Vastasel korral oleks nafta tootmine ja müük kahjumlik, selgitab Dmitri Abzalov.

"Füüsiliselt on naftat väga palju. Praegu pannakse suuri lootusi Arktikale, sest seal asub esialgsetel hinnangutel peaaegu kaks kolmandikku maailma kogu naftavarudest. Venemaa gaasivarusid aga jätkub veel paljudeks aastakümneteks. Kuid kõigile nendele füüsilistele varudele seavad piirangud turutingimused — nõudmise ja pakkumise vahekord," räägib analüütik.

Seejuures odavat (ammutamise ja transpordi seisukohalt) naftat jääb järjest vähemaks. Loodusvarade ministeeriumi andmetel, kui ei avastata piisavalt uusi naftamaardlaid, siis juba 2020 aastast võib traditsiooniliste varude ammutamine langeda ja kasvab raskesti kättesaadava nafta osakaal, mis võib naftaprojektide majandamist, tõsiselt halvendada.

Naftatootmise mahtude vähenemine toimub Venemaal juba lähiajal ja selle põhjuseks on ebapiisavad investeeringud projektidesse viimase kahe aasta jooksul, leiab Ablazov.

Ministri poolt ennustatud 28 aastat on võimalk venitada palju pikemaks, kui täiustada naftatootmise tehnoloogiat ja viia see eesrindlike naftat tootvate riikide tasemele, on Kõrgema majanduskooli rahvusliku uurimisülikooli maailma majanduse ja poliitika teaduskonna professor Aleksei Portanski veendunud.

"Eksisteerib selline näitaja nagu nafta ammutatavuse koefitsient (NAK). Venemaal on see umbes 30% aga näiteks USA-s ja Norras ligi 50%, kusjuures nendes riikides kinnitatakse, et seda kavatsetakse tõsta 70%-ni. See tähendab, et naftamaardlate eluiga on võimalik pikendada ammutamistehnoloogia täiustamisega. Meie aga jätame praegu üle kahe kolmandiku ammutatavast naftast lihtsalt maa sisse," räägib Aleksei Portanski.

Samas, investeeringute nappuse tingimustes on majandusharu uuendamisest üsna raske rääkida. Tekib surnud ring.

Niikaua, kui midagi ei juhtu…

Nafta ei pruugi Venemaa majandust enam "ära toita" mitte ainult sellepärast, et selle varud saavad otsa, vaid ka puhtmajanduslikel põhjustel, eelkõike nõudluse langemise tõttu. Tarbimine väheneb efektiivsemate tehnoloogiate, säästlikumate mootorite, alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmise tõttu — kõik need ja teised faktorid viivad aeglaselt, kuid kindlalt nafta ja naftatoodete nõudluse langusele.

Kuid nii naftavarude vähenemine, kui ka nafta nõudluse langus võivad avaldada Venemaa majandusele ka positiivset mõju, leiab Aleksei Portanski.

"Kui me jõuame arusaamisele, et me ei saa enam fossiilsetele kütustele lootma jääda, siis oleme sunnitud alustama põhjalike reformidega. Teised riigid, nagu Tšiili, Mehhiko ja Malaisia on selle juba läbi elanud. Neil kõigil tuli "põhjas ära käia", et mõista, et seda teed pidi pole võimalik edasi minna ja oma majanduse struktuuri tuleb kardinaalselt muuta. Kardan, et ka Venemaal tuleb sama tee läbi käia, sest reformide tempo ei luba optimistlike stsenaariumidega arvestada," räägib teadlane.

Majanduses on kujunenud olukord, kus Venemaal on praegu unikaalne šanss oma majanduse ümberkorraldamiseks, leiab Dmitri Ablazov. Naftahindade langus "kukutas" rubla, mille tagajärjel tõusis järsult Venemaa teiste tootmisharude konkurentsivõime.

"Rubla nõrgenemine toetas teatud mõttes Venemaa tootjaid, kuid "nõrga" rubla efekt on peaaegu ammendumas ja seda tuleb hakata kompenseerima. Täiesti unikaalne olukord on tekkinud seoses tootmise väikese omahinnaga — see on Venemaal praegu madalam, kui Hiinas ja see avab erinevates majandusharudes suured võimalused. Ja lõpuks, demograafilise olukorra tõttu ei saa mingil juhul lubada, et emakapitali efekti mõju lakkaks, selleks on vaja vastavat riiklikku poliitikat," leiab ekspert.

"Aega on meil umbes viis aastat"

Dmitri Abzalovi arvab, et kui naftahinnad lähiajal uuesti tõusevad, ütleme näiteks $70-ni barrelist, siis ei mõjuks see toorainete tootmisega mitteseotud majandusharude arengule hästi. Odav nafta on võimalus, mida tuleb kindlasti ära kasutada, on ta veendunud.

Reformide läbiviimiseks on vaja väga palju raha, mida riigil praegu pole — riigieelarve on tõsistes raskustes. Ilma suurte välisinvesteeringuteta me hakkama ei saa ja seepärast tuleb parendada riigi reaalset investeerimiskliimat seadusloome muutmisega ja mitte tegelda ainult sellekohaste avalduste ja deklaratsioonidega, kinnitab Aleksei Portanski.

Sellega on nõus ka Dmitri Abzalov, kes väidab, et täna on Venemaast saanud riik, kuhu tehtud investeeringud tõotavad suurt tulu. Selles suhtes saab teda võrrelda vaid Türgi ja võib-olla ka Brasiiliaga.

"Kuid mahukateks reformideks majanduses ei ole Venemaal palju aega jäänud, võibolla vaid viis aastat. Pärast seda võib olukord muutuda," leiab analüütik.

 

 

Tagid:
hind, nafta, Venemaa

Peamised teemad