11:11 05. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2159
  • RUB90.0679
Majandus
lühendatud link
1820

Eesti äriringkonnad ei jäänud ära ootama sadat päeva, mis on kombeks anda uuele valitsusele „sisseelamiseks“, ja nõudsid endi kaasamist

TALLINN, 1. veebruar — Sputnik. Ettevõtjad kommenteerivad uue valitsuskabineti tegevust kasvava rahulolematusega, nõudes majanduspoliitika selget määratlemist ja konkreetset tegevuskava stagnatsioonist väljumiseks.

Majandusanalüütik Pjotr Vernitski hinnangul ootavad ettevõtjad uuelt valitsuselt eesmärkide selgust ja kindlaksmääratust.

„Ettevõtlus eeldab oma olemuselt alati selgepiirilisust, kindlustunnet," ütles Vernitski portaalile Sputnik. „Ta vajab numbreid. Uue valitsuse väljakuulutatud eesmärgid ulatuvad niiöelda silmapiiri taha, mis tähendab, et neil on ärikeskkonna suhtes kaugeleulatuvad tagajärjed. Kuid deklaratsioonid ei kujuta endast konkreetset tegevuskava ega välista valearvestusi tagajärgede osas. Üksikasjalikku tegevuskava aga senimaani tõenäoliselt ei olegi."

Võib ka lisada, et kahtlemata üritavad ettevõtjad ära kasutada seda valitsuskabineti ajutist nõrkust, mis on tolle eelkäijate — reformierakondlaste — aastatepikkuse „troonilpüsimise" tulemuseks. Ametnikkond, massimeedia, sidemed äriringkondadega, riigiettevõtete juhtkonnad — kõik need kujundati aastate vältel reformierakondlaste käe järgi. Seni, kuni uus valitsus isikkoosseise ümber korraldab ja sidemeid kompab, on ta nõrgavõitu.

Ettevõtluse jaoks on ülim aeg saada maksimaalsed tagatised edaspidiseks soodsaks ärikeskkonnaks.

Valitsus püüab vastu tulla

Varasemalt on mõned konkeetsed ning üle riigi tuntud ettevõtjad avalikult väljendanud oma kahtlusi Eesti majandusse investeerimise otstarbekuses, kuivõrd nad pole eeskätt valitsuse maksu- ja aktsiisipoliitikaga sugugi rahul. Nii teatas Tallink Grupi peadirektor Janek Stahlmeister ettevõtte uut reisiparvlaeva esimesele liinireisila saates, et ta loobub edaspidi samavõrd suuri investeeringuid tegemast, kuna uue valitsuskoalitsiooni kavatsused on talle arusaamatud.

Veel varem, ähvardas saksa suurettevõte Heinzel Group tema juhatuse esimehe Kurt Maieri isikus investeerimise oma Eesti ettevõttesse lõpetada, kui energiamaksud jätkuvalt tõusevad. Maier süüdistas Eestit pettuses ja maksupoliitika ettearvamatuses. Valitsus reageeris seepeale küll viivitamatult, tehes ettepaneku kaaluda ennekõike energiamahukate ettevõtete jaoks energiatariifide alandamist.

Viirastus Venemaa turust hulgub mööda Eesti ringi

Kohe pärast valitsuse vahetumist kutsus Tööandjate Keskliit uut valitsuskabinetti üles riigi maksupoliitikat muutma. Ja leidis valitsuses ka mõistmist ning toetust kui mitte kõigi, siis märkimisväärses osas oma ettepanekutest.

Ilmse erandiga nende võrra, kellest kõik võib-olla valjusti ei räägi (välja arvatud põllumajandustootjad ja —töötlejad — nemad kõnelevad isegi väga valjusti), mõtlevad aga samahästi kui kõik ettevõtjad, et Eesti vajab Venemaa turgu. Järelikult — tema ettevõtlus vajab normaalseid suhteid Eesti ja Venemaa vahel.
Peatselt pärast riigi valitsuse vahetumist ja Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel võttis ridamisi kohalikke suurettevõtjaid avalikult sõna Moskvaga normaalsete ärisuhete taastamise vajalikkuse kohta. Kuid peaminister Jüri Ratas teatas, et riigi välispoliitikas kursimuutust ei tule, see on Euroopa Liidu ning NATO toel täies ulatuses paika pandud.

Kiirustamist on vaja vaid kirpude püüdmisel

Valitsusjuht tunnistas, et riigi majandus on kehvas seisus. Kuid Ratas peab silmas, et sellise seisundini on ta viinud selle valitsuse eelkäijad — Reformierakond, kes kaotas võimu koalitsioonipartnerite „vandenõu" ja umbusaldushääletuse tulemusena. Ettevõtjad aga annavad kõige selgemal kombel mõista, et nad ei ole rahul ei endise valitsuse ega ka uue valitsuse ideedega. Nad on rahulolematud valitsusega kujunendud vastastikuste suhetega tervikuna.

Tööandjate Keskliit väitis, nagu teatab agentuur BNS, et peab oluliseks, et seadusandjad võtaksid uute maksuseaduste väljatöötamisel rohkem arvesse huvigruppide ootusi. Ettevõtjad on veendunud, et uue koalitsiooni maksumuudatused halvendavad majanduskeskkonda ja et valitsus peab arvestama „seadusloome kindlakskujunenud traditsioonidega".

"Vähe sellest, et maksumuudatustega kasvab maksukoormus, mis iseenesest majandusele kuidagi kasulik ei ole. Maksumuudatusi menetletakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning kaasamise head tava rikkudes," kirjutas tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar rahandusminister Sven Sesterile. „Maksumuudatusi soovitakse menetleda kiireloomulisena. See ei ole nende seadusemuudatuste puhul sisuliselt põhjendatud," kirjutab Tamsar.

Ettevõtlus manitses valitsust kultuurselt käituma

Tamsari sõnul kujutavad nii pandimaksu kehtestamine kui tulumaksumäära muutmine endast põhimõttelisi muudatusi, mis mõjutavad välisinvesteeringuid. „Igal juhul tuleb selliste muutuste puhul koostada väljatöötamiskavatsus, kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja koostada mõjuanalüüsid. Mitte midagi sellist ei ole juhtunud ega ei paista ka plaanis olema," lisab ta.

"Detsembrikuine maksumuudatuste kobareelnõu tekitas ettevõtjates palju pahameelt… Paljudest muudatustest olid ettevõtjad kuulnud vaid tükati ja meedia vahendusel."
"Sellise seadusloomekultuuri jätkumine vähendab majanduses kindlustunnet ning usaldust valitsuse ja Eesti investeerimiskeskkonna suhtes… Kiirkorras menetletud maksuuuendused töötavad majandusarengule vastu," kirjutab Toomas Tamsar.

Tagid:
tööandja, valitsus, Tööandjate Keskliit, Ratas, Toomas Tamsar, Jüri Ratas, Moskva, EL, USA

Peamised teemad