20:05 22. September 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele

Karuputke võõrliike näeb Eestis üha vähem

© Flickr / Henrik Ismarker
Majandus
lühendatud link
3221

Tänavu tehakse Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate tõrjet 2297 hektaril, kuid aasta-aastalt kasvab ka praktiliselt hävinud ja üksikute putketaimedega kolooniate hulk

TALLINN, 24. mai — Sputnik. Karuputke võõrliike on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast ja pidevalt on suurenenud tõrjealune pindala. Kui veel 7 aastat tagasi oli tõrjes 1200 ha kolooniaid, siis nüüdseks on see pindala kahekordistunud, teatas Keskkonnaamet.

„Töömaht on kasvanud tänu järjest teadlikumale Eesti inimesele, kes hoolib oma ümbrusest ja annab meile uutest putkekolooniatest teada. Kuna karuputke võõrliikide kasvukoha hävitamine võib võtta aega isegi kuni 10 aastat, näitab hävinud ja peaaegu hävinud alade hulk, et tõrje toimib. Praeguseks on hävitatud 100 ha, kohe-kohe hävimas 155 ha kolooniaid ning üksikute putketaimedega alasid on 180 ha ulatuses. Seega kannab meie pikaajaline töö vilju ja muutus on näha ka linna-, küla- ja loodusmaastikul — karuputkemetsi nii naljalt enam ei paista," rääkis Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Maikuus alanud tõrje kestab augustini, vajadusel septembrini. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad, välja on jäänud ca 15 ha, kus tõrjet teevad maaomanikud ja kohalikud omavalitsused.

Tõrje toimub glüfosaadil põhinevate herbitsiididega käsitsi pritsides, kuid taimekaitsevahendite ohtlikkuse ja mahealade suurenemise tõttu rakendatakse järjest enam taimede väljakaevamist. Kui kaevamine ja mürgitamine ei ole võimalikud, lõigatakse taimede õisikud, mis maetakse või põletatakse.

Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti spetsialistidele.

Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu ootab Keskkonnaamet maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sellisel juhul võiks sellest Keskkonnaametile teada anda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputketõrjet korraldab Keskkonnaamet, rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tagid:
võõrliik, karuputk, Keskkonnaamet, Eesti

Peamised teemad