03:35 22. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1787
  • RUB89.9825
Majandus
lühendatud link
9850

Pressiteate järgi otsustades ei toetanud Eesti president Kersti Kaljulaid Eestisse visiidile saabunud Leedu kolleegi Dalia Grybauskaitė'ga toimunud läbirääkimistel Leedu ettepanekuid energeetikavaldkonnas

TALLINN, 5. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Leedu president Dalia Grybauskaitė saabus Eestisse visiidile, et arutada kolleeg Kersti Kaljulaidiga muuhulgas ka Balti riikide koostööd energeetikavaldkonnas. Vastuolud just selles valdkonnas põhjustavad konflikte ja vastastikuseid süüdistusi.

Esimeseks meediasse ilmunud uudiseks 5. juunil toimunud kahe presidendi kohtumise tulemustest sai ERR portaalis avaldatud Dalia Grybauskaitė peaaegu varjamatu kriitika Eesti uhkuse — elektroonilise hääletussüsteemi kohta.

Kersti Kaljulaidiga ühisel pressikonverentsil teatas Leedu riigipea, et tema riik mõistab elektroonilise hääletussüsteemi ebaturvalisust, mis ei vasta konstitutsiooni nõuetele tagada valimiste anonüümsus ja turvalisus. Dalia Grybauskaitė Tallinna jaoks ebameeldivad ja solvavad sõnad olid ilmselt põhjustatud kahe presidendi ebaõnnestunud läbirääkimistest.

Võib samuti oletada, et lahkarvamuste põhjuseks sai taas energeetika. "Mis puudutab energia- ja gaasiturgu, siis Eesti toetab allikate paljusust ning vaba turgu. Riikide ülesanne on tehniliselt toimivad energiavõrgud ja ühendused Euroopaga. Kahtlemata on oluline, et Balti riigid teeksid selles küsimuses koostööd," öeldakse Dalia Grybauskaitė visiidi puhul väljastatud presidendi kantselei pressiteates.

Leedul ei ole Eestile midagi pakkuda

Nendest kahest kuivast fraasist võib järeldada, et arvestades kahe riigi suhete eellugu on Leedu Eestit taas tulutult üles kutsunud boikoteerima Valgevenes rajatavat tuumaelektrijaama ja mitte ostma tulevikus selles toodetud energiat. Tõenäoliselt räägiti ka Balti riikide kavandatavast suhete katkestamisest Venemaa ja Valgevenega VVELL (Venemaa, Valgevene, Eesti, Läti ja Leedu ühise elektrivõrgu kokkulepe) raames.

Balti pealinnade kavatsus ühineda Euroopa energiavõrkudega ja väljuda aastaks 2025 postsovjetlikust VVELL energiavõrgust on viimastel päevadel Vilniuse eestvõttel taas aktiivselt arutluse alla võetud ja ilmnenud on uued tehnilised ja finantsüksikasjad ning üllatused.

Gaasitanker, illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Гунеев

Leedu nõudis Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist Lääne-Euroopa elektrivõrkudega läbi tema ja Poola territooriumi kahe LitPol Link ühendusliini kaudu. Eesti aga sooviks liituda tema võrguühenduste abil Soome ja Rootsi võrkude kaudu ja paistab, et jäi kaotajaks. Teiseks energeetikahuvide kokkupõrkekohaks Leedu ja Eesti vahel said vedelgaasiterminaalid. 

Leedu kutsub Tallinnat üles loobuma plaanidest rajada oma LNG (i.k. — Liquefied natural gas) terminal Paldiskisse, kuna sel juhul kaotakse ujuvterminal Klaipedas lõplikult oma konkurentsieelise. Varem on Peaminister Jüri Ratas kinnitanud kavatsust ikkagi rajada oma LNG terminal. Kauplemisobjekt on seega selge. Tuleb vaid selgusele jõuda, mida Leedu pakub.

Äkki selgus, et vaja on elektrijaama

Head suhted saavad teadaolevalt olla vaid vastastikused, mida ei saa esialgu Leedu ja Eesti energiakostöö kohta kuidagi öelda. Mida võib Leedu Eestile pakkuda kompensatsiooniks rahaliste ja moraalsete kaotuste eest (energiaühendus ja LNG terminal), lisaks uuele võimalusele saada raha EL fondidest.

Selleks sobiks hästi mingi kallis ja grandioosne projekt, milleks EL kindlasti raha eraldaks. Varem, nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, on selle valdkonna ettevõtete spetsialistid välja selgitanud, et enne Venemaa ja Valgevene energiavõrgust VVELL lahkumist tuleb ehitada uus elektrijaam või suurendada Leedus juba olemasoleva elektrijaama võimsust, et vajaduse korral tagada võrgu häireteta varustamine.

„Seoses elektrienergia tarbimise suurenemise ja kavatsusega sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Lääne-Euroopa omadega ei piisa avarii korral olemasolevast energiavõimsusest tõrgeteta energiavarustuseks," öeldakse ametlikus avalduses. Leedu magistraalvõrke opereeriva ettevõtte Litgrid juhi Daivis Virbickas'e sõnul tuleb 2025. aastaks, kui Balti riigid Kontinentaal-Euroopaga sünkroniseeritud režiimis tööle hakkavad, ehitada 200 megavatise võimsusega elektrijaam, mis oleks võimeline hakkama elektrit tootma juba 30 sekundi jooksul.

„Energiaressurssi jääb puudu umbes 200 megavatti, 2025. aastaks on vaja uut elektrijaama ja mitte ükskõik millist, vaid rangetele võrgunõuetele vastavat jaama, sest seda reservi tuleb rakendada juba 30 sekundi jooksul," ütles Virbickas. Tema sõnul sobib selleks kõige paremini hüdroakumulatsioonijaam — tuleb ehitada kas viies agregaati Kruonise hüdroakumulatsioonijaama või uus elektrijaam Eestisse Muugale.

Venemaal oma huve nagu polekski

Kumb, kas Leedu või Eesti elektrijaam tuleks parem ja odavam, ei öelnud Virbickis ega keegi teine. Diletandi arvates peaks olemasoleva jaama moderniseerimine olema odavam, kui uue rajamine Eestisse (ilmselt peetakse silmas Muuga sadama piirkonda). Kuid vastastikuse koostöö seisukohalt oleks uus elektrijaam suurepärane kompensatsioon näiteks Eesti loobumise eest LNG terminaali ehitamisest.

Nüüd tuleb vaid kannatust varuda ja oodata, millega see kauplemine lõpeb. Lõpliku otsuse teeb loomulikult Brüssel, kus EL rahakirstu võtmed asuvad.

Lisaks Euroopa Komisjonile on Leedu ja Eesti energianääklustel veel vähemalt üks pealtvaataja — Venemaa. Tal on kõige vahetum seos kõikide Baltimaade „maadejagamistega" kohalikel energiaturgudel, nii elektrienergia- kui ka maagaasituru osas.

Veider on jälgida, kuidas Baltimaad teevad näo, et Venemaa huve nagu ei eksisteerikski. Võimalik, et hetkel, kui Daivis Vrbickas teatas teadaolevatele ekspertidele uue elektrijaama vajadusest, lõppes mängu "Katkestame kõik suhted Venemaaga" osavõtjatel arusaamine toimuva mõttest ja loogikast.

Kohalike võrguettevõtete avaldusest Lirgrid juhi isikus järeldub, et kuni viimase ajani ei saanud Baltimaade spetsialistid aru, et sellist jaama üldse vaja läheb. Ja see on murettekitav. Võibolla ei saa nad aru veel millestki ega oska sellega VVELL-st lahkumisel arvestada.

Lisaks kinnitavad Baltimaade energeetikud sellise avaldusega esinedes kaudselt, et käesoleval ajal loodavad nad avarii korral Venemaa ja Valgevene toomisvõimsusele ja et see süsteem garanteerib kindluse ja stabiilsuse, mis on aga vastuolus nende varasemate avaldustega Venemaa partnerite ebakindluse kohta VVELL kokkuleppes. Kuigi, nagu märkis agentuur Reuters, ei ole Venemaa viimastel aastakümnetel kordagi tekitanud oma VVELL partneritele ebamugavusi ega ähvardanud neid selliste tekitamisega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tüliõun, energeetika, analüütika, ettepanek, Kersti Kaljulaid, Dalia Grybauskaitė, Leedu, Eesti

Peamised teemad