17:12 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Kirbud panevad kõik hüppama, illustratiivne foto

Kirbud panevad kõik hüppama

© CC0 / Pixabay
Majandus
lühendatud link
7510

Kui riik tahab majanduse õitsema panna, siis peab ta väikeettevõtluse käima tõmbama, sest just neist sõltub majanduskasv ja riigieelarve täitumine, arvab OÜ Sajandi Lugu omanik Toomas Reisalu

Toomas Reisalu, OÜ Sajandi Lugu omanik, ratastoolis invaliid

Kui avastate, et kirp hakkab teie peale vere ampsamiseks hüpet sooritama, siis teate, mis tegema peate: te hüppate kirbul eest ära. Te olete osav, aga hiljem avastate, et kirp naksas teid ja sai oma veredoosi kätte. Kirbu edukat hüpet meenutab pikka aega punetav ja sügelev kohake teie nahapinnal.

Kui nende mõistetega majandusteadusesse sukelduda, siis kirp on nagu tänavalt tulnud tavaline, kuid entusiasmi täis tavakodanik, kes proovib kätt ettevõtjana, ja inimene tegutsev suurettevõte, mis tunneb ennast turul liiga mugavalt. 

Sester: raha tuleb ettevõtlusest, mitte pangaautomaadist >>

Kui riik tahab majanduse õitsema panna, siis peab ta väikeettevõtluse käima tõmbama, sest just neist sõltub majanduskasv ja riigieelarve täitumine. Tean, poliitikud on sellest palju rääkinud, kuid seni pole tegudeni jõutud, sest ettevõtlusega alustamise lihtsustamise ja toetamise asemel tehakse seda hoopis keerulisemaks.

Hetkeolukord on selline, et kui elu aeg palgatööl olnud inimene tahab ettevõtjana alustada ja selleks mõnest riiklikust fondist toetust küsida, siis jookseb ta vastu seina, sest reeglid, mis seal on paika pandud, on nii karmid, et need käivad üle jõu isegi inimestel, kes on kunagi koolis majandust või raamatupidamist õppinud.

Minu kogemus – maksa või tee ise!

Mina taotlesin eelmisel aastal Eesti Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust ja sain selle. Kuid et lugejate entusiasmi jahutada, siis tunnistan ausalt, et minu tee toetuse saamiseni polnud nii lihtne, kui võiks arvata.

Äriplaani kirjutasin umbes aasta ning lõplikult õnnestusin alles teisel katsel. Rõhutan seejuures seda, et olen majandust, äriplaani kirjutamist ja raamatupidamist õppinud. 

Kuna nägin juba alguses, et äriplaani kirjutamine polegi nii lihtne, kui esialgu oletasin, siis oli mul valida, kas teen selle ise valmis või maksan toetusest, mille lõpuks saan, 10-20 % spetsialistile, kes kirjutab mulle toimiva äriplaani. Mina otsustasin, et 10-20 % oli liiga palju selleks, et see toetusest kellelegi lihtsalt ära kinkida ja nägin ise vaeva.

Pankrottide hulk Eestis väheneb, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mullu läks Eestis pankrotti 132 ettevõtet >>

Selle aasta jooksul, mil kirjutasin äriplaani, õppisin uuesti selgeks raamatupidamise, mille reeglid olid vahepealsete aastate jooksul päris palju muutunud, ja äriplaani kirjutamise. See tähendab, et olen nüüd nii suur spetsialist, et kui keegi tahab kusagile riiklikku fondi äriplaani esitada, siis oskaksin seda nii kirjutada, et taotleja saaks kindlasti ka toetuse kätte. Raamatupidamine, mida olen koolis õppinud, on mul samuti nii selge, et oskaksin väikese ettevõtte raamatupidamist teha. Ja julgeksin selle eest vastutada ja rahagi küsida.

Tegelikult on see hea, kui alustav ettevõtja saab endale raamatupidamise või majanduse toimimise mehhanismid selgeks, või siis kordab neid teadmisi uuesti nii kaua, kuni ta tunneb ennast nendes valdkondades kindlalt.

Minu jaoks tekkib siinjuures lihtsalt küsimus, kas ettevõtluse alustamise toetuste eesmärgiks on koolitada spetsialiste, kes oskavad vastavalt reeglitele äriplaane kirjutada ja hakkavad hiljem antud teenust pakkudes raha treenima, või uusi alustavaid ettevõtjaid tekitada? Ma usun, et tegelikult tahetakse ikka palju uusi alustavaid ettevõtjaid, sest nemad palkaksid töölisi ja teeniksid riigile maksuraha.

Toomas Luman: poliitikud juhivad riiki kraavi poole >>

Ettevõtlustoetuste saamise reeglid on aga nii karmiks aetud, et isegi tegutsevatel ettevõtjatel on neid raske täita. Samas on palju räägitud sellest, et kui sul pole fondides, kust soovid toetust küsida, tuttavaid, siis jäädki tühjade pihkudega. 

Kas mäletate, kuidas endine Marati omanik Kristi Täht rääkis sellest, kuidas ta läks toimiva äriideega EAS-i, kuid seal saadeti ta sõna otseses mõttes pikalt? Ometi oli Täht ennast ettevõtjana tõestanud ja tal olid palgal inimesed, kes oleksid talle toimiva ja reeglitele vastava äriplaanigi valmis kirjutanud.

Aga mida peaksid tegema tänavalt tulnud inimesed, kes on terve elu teinud ainult palgatööd, ja kellel pole sellist spetsialistidest nõunike armeed nagu oli näiteks ärinaisel Kristi Tähel?

Teine probleem on lisafintantseeringu leidmine

Minagi sain ettevõtte eelmise aasta augustikuus loodud, kuid virelen seniajani, sest 6000 eurot, mida on mul vaja esimese toote turule toomiseks, pole mul kusagilt võtta. Olen taotlenud selleks raha kõiksugustest riiklikest fondidest ning pankadest laenu Kredex-i käendusel, kuid seniajani pole see õnnestunud. Küll ei sobi üks ja küll ei sobi teine asi. Pankadest öeldakse, et sellised on reeglid ja nemad ei saa neist üle astuda.

Hüppavad kirbud panevad majanduse õitsema

Kolmas probleem on tööjõumaksud, mida peab alustav ettevõte kohe maksma hakkama. Minu arvates võiks olla ettevõtetel, kes on alles alustanud tegevust ja mille omanikel pole olnud vähemalt viimase kahe aasta jooksul teist ettevõtet, tööjõumaksude osas kuni poole aastane vabastus.

Ettevõtlussektori kasum vähenes teist aastat järjest >>

See tähendab, et riik maksab nende eest tööjõumakse. Kitsendav reegel võiks olla see, et kui riik on ettevõtte tööliste eest tööjõumakse maksnud, siis lisandub ettevõttele kohustus jätkata samas mahus palkade maksmist vähemalt aasta jooksul ja kui ettevõte läheb selle aja jooksul pankrotti, siis nõutaks ettevõtte omanikult riigi poolt makstud summad isiklikult sisse, täpselt samamoodi nagu toimub see ettevõtlustoetustega. See välistab selle, et ettevõtja kasutab riiklikku soodustust lihtsalt ära. 

Esimesed pool aastat on alustava ettevõtte ellujäämise seisukohast väga olulised: kui ettevõte suudab selle aja jooksul endal jalad alla saada, siis on tõenäoline, et ta tegutseb ka edaspidi ja toodab riigile maksuraha.

Kui me valitsus tahab, et majandus hakkab õitsema, siis peab kirbukarjale väikese tõuke andma selleks, et nad hüppama hakkaks ja kõik enda ümber olevad elusolendid samuti hüplema sunniks.

Kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid? >> 

Kuid kirpudest alles alustavate väikeettevõtjatega on see häda, et nad vajavad esimeseks hüppeks väikest toetavat tõuget väljastpoolt.

Foto on illustratiivne
© Sputnik / Андрей Петров, Вадим Анцупов

Siinjuures tuleb meeles pidada, et ettevõtlik inimene tänavalt, kes tahaks iseenda tööandjaks hakata ja hiljem teistelegi tööd pakkuda, ongi rumal ja kogemusteta ning tal pole tavaliselt piisavalt kapitali, et ettevõtjana tegutsemist alustada. Kui kõik oleks teisiti, siis ta oleks juba ammugi ettevõtja olnud!

Riik võikski sellistele entusiastidele appi tulla sellega, et lihtsustab alustavatele ettevõtjatele toetuse saamise reegleid ja samas teeb neile teed valla kapitalile, kasvõi riikliku investeerimispanga sarnase organisatsiooni kaudu.

Valitsus peab bürokraatia ja fondides toimiva sõbramentaliteedi ära lõpetama. Peale seda tuleks poliitikutel ainult huviga vaadata, kuidas ühel hetkel on Eestis nii palju hüplevaid kirpe, et nad sunnivad mugavaks muutunud suurettevõtted kiiremini arenema ja tõmbavad ka majanduse käima. On ju selge, et mitte keegi ei taha hüplevale kirbule jalgu või ette jääda – seega tuleb lihtsalt isegi rohkem pingutada ja tal eest ära hüpata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Riik suunab ettevõtluse kasvustrateegiasse sel aastal 90,2 miljonit >>

Tagid:
väikeettevõtlus, analüüs, ettevõtjad, ettevõtlus, toetus, ettevõte, riik, Eesti

Peamised teemad