14:25 22. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1104
  • RUB73.1897
Illustratiivne foto

Venemaa valmistub aktiivselt Baltimaade BRELL-ist väljalülitamiseks

© Pixabay
Majandus
lühendatud link
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (15)
18121

Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič kiirustab Balti riike tagant plaaniga väljuda BRELL-i energiaringist, vastasel korral võib EL rahastamisest keelduda. Venemaa juba valmistub selleks väljalülitamiseks

TALLINN, 23. september — Sputnik. Venemaa valmistub aktiivselt Läti, Leedu ja Eesti lahtiühendamiseks niinimetatud BRELL-i energiaringist ja korraldab juba virtuaalseid katsetusi süsteemi vastupidavuse kohta pärast Balti riikide lahtiühendamist, teatas Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič, edastab Läti Sputnik viitega väljaannele Baltic Course.

"Ma pean ütlema, et vestlesin hiljuti minister Novakiga (Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak – toim.), ta küsis sünkroniseerimise ja graafikute kohta ning et milline otsus langetatakse," teatas Šefčovič. "Nad on juba alustanud virtuaalseid süsteemikatsetusi, nii et ka nende poole peal tehakse samuti ettevalmistustöid, nad liiguvad aktiivselt edasi."

Eelnevalt on Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnas kutsunud Balti riike üles energiaringist BRELL väljumisega kiirustama, kuna Venemaa poolt pidavat varitsema "šantaažioht".

"Oleks väga halb, kui me jääme ootama, aga Vene pool valmistub oma süsteemi uuendamiseks, ja kui me ei suuda erinevaid energiašantaaži võimalusi vältida," väitis Leedu minister. "Me näeme seda tegelikult toimuvat, näeme Venemaa tehnilisi ettevõtmisi, seetõttu peame olema valmis ka isolatsioonis tegutsema."

Balti riigid on deklareerinud kavatsust väljuda aastaks 2015 niinimetatud BRELL-i energiaringist, mis vastavalt 2001. aastal sõlmitud lepingule ühendab Venemaa, Valgevene ja Baltimaade elektrivõrke. Baltimaade vlitsuste poolt teatatakse, et Venemaa ei anna aimu oma investeerimiskavadest, mis tagavad elektrivõrgustiku usaldusväärsuse ja töökindluse ning on ringsüsteemi juhtimise "monopoliseerunud".

Reutersi andmetel nõuab sünkroniseerimine umbes 190 miljoni euro vääringus kulutusi, et rajada täiendavad Poola ja Leedu vahelised elektrienergia ülekandelülid. Teiste võimaluste seas kaalutakse ühendust iseseisva energiasüsteemina läbi Skandinaaviamaade või Balti riikide.

Jõuda valmis 2018. aasta suveks

Šefčoviči sõnul tuleb Balti riikidel kokku leppida elektrienergia ülekandesüsteemide Lääne-Euroopaga sünkroniseerimisviisi asjus kokku leppida 2018. aasta suveks, vastasel korral tekib oht, et EL selle projekti jaoks raha ei eralda. Lisaks sellele täitub 2019. aastal Euroopa Komisjoni volituste tähtaeg, seetõttu peab asjaga ühele poole jõudma veel enne volinike vahetumist.

Kuid kolm Balti riiki ei ole seniajani otsusele jõudnud, mil moel sünkroniseerimist lääneriikide energiavõrkudega korraldada. Leedu, kes partnereid otsustamisega tagant kiirustab, pakub välja võimaluse sünkroniseerida võrgud Poolaga ühise LitPoli energiaühenduse kaudu. Eesti ja Läti säärast moodust ei poolda.

Eeskätt Eesti majandus- ja taristuministeeriumi asekantsler Ando Leppiman nimetas seda lahendust poolikuks, kulukaks ja ühtlasi "tehniliselt ebausaldatavaks". Eesti kutsub üles looma Leedu ja Poola vahel teist ühenduslüli, alternatiivina aga teeb ettepaneku sünkroniseerida süsteem Põhjamaadega. Läti peab samuti hädavajalikuks teise ühenduslüli väljaehitamist.

"Me toetame sünkroniseerimist koos kahe liini kasutamisega, kuna uurimiskeskuse poolt tehtud analüüsi kohaselt oleks see kulutuste poolest parim lahendus," teatas Māris Kučinskis.

Kuni Balti riigid ei ole lõplikult kokkuleppele jõudnud, on kõik kolm riiki, aga ka Poola otsustanud valmistada ette veel üks tasuvushinnang venelaste energiaringist BRELL lahtiühendamise võimalike viiside kohta, vastavalt uuringu tulemustele langetatakse siis otsus.

Teema:
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (15)
Tagid:
energia, elekter, BRELL

Peamised teemad