09:30 11. Detsember 2017
Tallinn-3°C
Kuula otse
Eesti, Läti ja Leedu võimud deklareerivad Euroopale oma rahulolematust Venemaa ja Valgevene energeetikutega, illustratiivne foto

Baltimaade kaks energiatõde: üks Brüsseli, teine Moskva jaoks

© Pixabay
Majandus
lühendatud link
4711

Eetilised ja finantsilised erimeelsused pingestavad VVELL võrgulepingu osaliste suhteid ühtsest energiasüsteemist eraldumisel

TALLINN, 11. oktoober – Sputnik, Aleksei Toom. Seekord Vilniuses peetavale järjekordsele VVELL elektrivõrgulepingu osapoolte riikide (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu) kohtumisele kogunevad esindajad Balti riikide põhjustatud eetilise konflikti foonil. Eesti, Läti ja Leedu võimud deklareerivad Euroopale sel aastal esmakordselt oma rahulolematust Venemaa ja Valgevene energeetikutega ja kavatsevad katkestada nendega suhted, kuid ei ole kordagi ametlikult sealseid kolleege oma plaanidest teavitanud.

Energeetika — Eesti ja Leedu tüliõun >>

Sputnik Eesti on juba kirjutanud Balti riikide eri tasandi poliitilistes ja majanduslikes diskussioonides väljaöeldud kavatsusest lõpetada osalemine VVELL lepingus ja sünkroniseerida oma elektrisüsteemid Lääne-Euroopa omadega. Euroopa Komisjon väljendas oma energiaküsimuste asepresidendi Maroš Šefčovič'i suu läbi nõusolekut võta enda peale läbirääkimised Moskvaga, kuid ei ole selles küsimuses teadaolevalt ametlikult Moskva poole pöördunud. Seda pole teinud ka Balti riigid.

Eelmisel, möödunud detsembris Tallinnas toimunud VVELL esindajate kohtumisel leppisid pooled muuhulgas kokku vastastikustes maksetes rahvuslike ülekandevõrkude kaudu toimunud energiatransiidi eest. Balti riigid pidasid vajalikuks tõstatada tasu maksmise küsimuse Venemaa elektrienergia transiidi eest Kaliningradi oblastile, Valgevene mittevene elektrienergia transiidi eest Leetu ja Venemaa Eesti elektrienergia transiidi eest Leetu. Balti riikide lahkumisest 2001. aastal sõlmitud VVELL lepingust, vähemalt kohtumise ametliku protokolli järgi otsustades, juttu ei olnud.

Tehnilised eksperdid teavad rohkem kui poliitikud

Esmakordselt teatati Balti riikide võimalikust eraldumisest ühtsest energiasüsteemist 21. septembril Tallinnas toimunud VVTLL energiasüsteemi alalise komitee istungil. Komitee tegeles 2001. aasta lepingu alusel moodustatud regiooni ühtse energiavõrgu sünkroniseerimise tehniliste küsimuste kooskõlastamisega. Komitee istungi protokollis räägitakse "VVTLL energiasüsteemi komitee katsetuste plaanidest" ja "Balti reguleerimisbloki loomisest".

Poola hakkas kahtlema Balti riikide elektrivõrkudega ühinemise idees >>

Just vahetult enne VVELL komitee istungit viibis Tallinnas energiaküsimuste asepresident Maroš Šefčovič, kes muuhulgas tutvus ka Eesti elektrivõrgu riigile kuuluva haldusettevõttega Elering. Sealne juhtkond seletas Brüsseli kõrgele ametnikule, milleks on neil vaja Euroopa Liidu raha ja millised saavad olema Venemaa poolt Eesti VVELL ühtsest energiasüsteemist võimaliku ootamatu väljalülitamise tagajärjed.

Väljaanne Baltic Course tsiteeris Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Kösterit, et kui Balti riigid ja Poola ei suuda kokku leppida ühtses lähenemises Lääne-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise viisi osas, siis oleks mõistlik olla valmis "funktsioneerimiseks energiasaarena, juhuks, kui Venemaa lülitab meid tema energiasüsteemist välja".

EK asepresident Maroš Šefčovič'i ja Eleringi esindajate kohtumise peateemaks oli arusaadavatel põhjustel Balti riikide energiavõrkude sünkroniseerimine Lääne-Euroopa energiavõrkudega 2025. aastaks. Õigemini käis jutt sellest, mida peavad kolm Balti riiki selleks tegema ja palju see maksma läheb. Maroš Šefčovič andis juba varem Balti pealinnadele mõista, et kui nad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda, võivad nad ilma jääda Euroopa rahadest kavandatavatele energiaprojektidele. Komissar tõi eeskujuks isegi Venemaa energeetikuid, kes Šefčovič'i sõnul valmistuvad juba desünkroniseerimiseks Balti võrkudest ja Kaliningradi isoleerimiseks.

Riik alustab biometaani tootmise toetamist >>

Kas nad lülitatakse välja või nemad lülitavad end lahti

"Meie esimeseks prioriteediks on leida võimalikult kiire lahendus, mis lubaks hoida pirni põlevana eestlaste, lätlaste ja leedulaste kodudes ka juhul, kui mingitel põhjustel tuleks Venemaa üldisest energiavõrgust eralduda," tsiteerib Baltic Course Eleringi juhti Taavi Veskimägi. Kuigi ettevõtte juhi ja tema vahetu alluva Ain Kösteri seisukohtades on mõningane vastuolu – kas nemad lülitatakse välja või lülitavad nemad end süsteemist välja, on selge, et Eesti riigiettevõtte mänedžerid peavad silmas "vaenulikku" võrgukatkestust. See põhjustaks loomulikult miljonilisi kahjusid, kohtuvaidlusi ja poliitilise skandaali.

Eesti, Läti ja Leedu ei ole siiamaani suutnud saavutada kokkulepet, kus ja kuidas nimelt kavatsevad nad VVELL süsteemist väljumise korral oma võrgud Lääne Euroopa energiasüsteemiga sünkroniseerida. EL eksperdid märgivad, et parimaks variandiks oleks sünkroniseerida läbi Poola võrkude EL rahaga ehitatava LitPol topeltühenduse kaudu, mis läheks maksma umbes 770-960 miljonit eurot. Eesti eelistataks ühendust Skandinaavia kaudu, mis läheks aga hinnanguliselt maksma 1,36-1,41 miljardit eurot.

Need hinnangud ei sisalda ilmselt kulutusi rahvuslike elektrivõrkude moderniseerimisele, ilma milleta sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga osutuks võimatuks. "Pidevalt nõutava voolusageduse säilitamine on väga kallis, mille on seni taganud ja selle eest tasunud Venemaa," ütlevad energeetikaspetsialistid, märkides, et iseseisvalt ei pruugi Eesti seda välja vedada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
energia, energeetika, Euroopa Komisjon, VVELL, Lääne-Euroopa, Valgevene, Venemaa, Läti, Leedu, Eesti, Baltimaad

Peamised teemad