09:44 18. Jaanuar 2018
Tallinn-5°C
Kuula otse
Sõjaväeõppused Lätis, illustratiivne foto

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri

Sputnik
Majandus
lühendatud link
11303

Sellest, miks "Venemaa sissetungi ohu" teema ekspluateerimine on saanud mitte niivõrd moeasjaks, kuivõrd majanduslikult tulusaks, on juttu RIA Novosti materjalis

Andrei Stanavov, RIA Novosti 

Automaatide tärin, kaevikud, soomukid, üle 3,5 tuhande tegevväelase, reservväelase ja kaitseliitlase kõigist Balti riikidest – Läti võõrustab koos NATO liitlastega esmaspäevast alates rahvusvahelisi sõjaväeõppusi "Silver Arrow 2017". Eksperdid on veendunud, et lõputu manöövrite jada ja NATO sõjalise kohaloleku laiendamine Venemaa läänepiiri ääres ei ole enam poliitika, vaid ka tulus äri, eriti Balti riikidele. 

Mannetud manöövrid

Õppused Silver Arrow 2017 ei ole millegi poolest tähelepanuväärsed. Neid NATO õppusi korraldatakse alates 2014. aastast ja lippude alla kogunevad 12 riigi sõjaväelased Lätist, Leedust, Eestist, Albaaniast, Itaaliast, Ühendkuningriigist, Poolast, Sloveeniast, Hispaaniast, Saksamaalt, USA-st ja Kanadast. Kui ametlikest formuleeringutest omadussõna "mastaapsed" ära jätta ja lähtuda reaalsest osavõtjate hulgast, siis ei paista mastaapsust kusagilt.

"Venemaa relvajõudude motolaskurpolgus on sõjaaja koosseisu järgi 2,4 tuhat meest, märgib "Vozdušno-Kosmitšeski Rubež" (Õhu- ja kosmoseväe võimekusepiir) sõjaline ekspert Mihhail Hodarjonok. Seega õppustel osalevad 3,5 tuhat meest ei kanna isegi brigaaditaset välja. Lärmi lüüakse palju, kuid operatiiv-strateegiline tähendus on nullilähedane. Seejuures on, nagu alati, kuulda tugevat trummipõrinat, fanfaarihelisid ja muud lärmi".

President Niinistö: soomlased ei usu Venemaa ohtu >>

Tema sõnul on "Hõbenoole", nagu kõikide teistegi Baltikumis läbiviidavate sõjaväeõppuste puhul, selgelt väljendatud Venemaa-vastane suunitlus ja poliitilised motiivid, mis prevaleerivad sõjalise väljaõppe üle.

Väärib märkimist, et NATO on hakanud läbi viima regulaarseid sõjaväeõppusi Venemaa piiridel pärast Krimmi ühendamist ja relvakonflikti puhkemist Ukrainas, mis viis suhete halvenemiseni Venemaa ja Lääne vahel. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu on korduvalt teatanud, et paljudel bloki manöövritel on "avalikult Venemaa-vaenulik iseloom ja Venemaa-vastane suunitlus". Seejuures on Moskva alati rõhutanud, et Moskva ei ründa kunagi ühtki NATO riiki.

"Nad ei tegele seal mitte niivõrd sõjalise väljaõppega, kuivõrd kunstlike pingete tekitamisega Venemaa ja NATO vahel. NATO struktuuris on Balti riigid sõjalis-poliitilise skisofreenia ja hüsteeria generaatoriks, kaubaks, mida müüakse ja mille pealt võib hästi teenida," teatas Hodarjonok.

"Venemaa oht" vabamüügis

"Kaup" läheb tõesti hästi. Alates hamburgeritest USA sõjaväelastele kuni miljonitesse ulatuvate Lääne investeeringuteni siinsete sadamate ja lennujaamade arendamisse – võimalusi "Venemaa ohust" kasu lõigata on musttuhat ja seepärast on baltlased selle äri käima lükanud.

Lihtne skeem töötab tõrgeteta: piisab, kui hirmunud nägu pähe teha ja Vene tanki kujutav plakat kõrgemale tõsta, kui dollarid koos sõjaväevarustusega hakkavad kohe sirgetes ridades piirkonda marssima. Nagu imeväel remonditakse ära maanteed ja raudteed, uuendatakse strateegilise tähtsusega lennuväljad ja sadamad.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

"NATO ja Ameerika vägede viibimine Balti riikide territooriumil on riigi juhtkonnale majanduslikult kasulik," märgib strateegilise konjunktuurikeskuse direktor Ivan Konovalov. Et uute sõjajõudude paigutamist põhjendada, hoitakse sõjalist pinget pidevalt üleval. See on üsna suur äri, sest sellise hulga väeüksuste paigutamine nõuab tõsiseid kulutusi. Raha eraldatakse olemasoleva taristu hoolduse ja uue väljaarendamise arvelt – lennuväljad, teedevõrk, meresadamad. Paljude hinnangute kohaselt võib Klaipeda sadam varsti muutuda suureks NATO mereväebaasiks".

Sõjaline ekspert on veendunud, et kui Poola on rahalises mõttes suurel määral sõltumatu, siis Balti riikides on see keeruline ja vaata et määrava tähtsusega. Välismaa vägede pidev kohalolek ja nendele regulaarsete õppuste korraldamine toob Balti riikide eelarvetesse suuri summasid. Lisaks osalevad välismaiste väeüksuste toetamises kohalikud ettevõtjad, kas sellelt samuti oma seeklid teenivad. Seda kõike tehakse "Venelased tulevad!" retoorika saatel.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Praegu on Poolas ja Balti riikides rotatsioonikorras mitu NATO väekoondist, sealhulgas USA soomusbrigaad, mille relvastuses on sadakond M1A1 Abrams tanki, sada viiskümmend Bradley soomukit, 50 liikursuurtükki M109 Paladin ja miinipildujad ning 80 tankitõrjeraketti Javelin. Isikkoosseisu on selles üle kolme tuhande. Võrdluseks, Läti relvajõudude isikkoosseis kokku 5 tuhat inimest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
poliitika, analüütika, majandus, oht, sõjaväeõppus, Silver Arrow 2017, NATO, Venemaa, Balti riigid, Baltimaad, Läti

Peamised teemad