09:56 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Illustreeriv foto

Riigikontroll: riigieelarve on isegi riigikogulastele arusaamatu

© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandus
lühendatud link
4420

Praeguseid häid aegu on mõistlik kasutada, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes selleks reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme

TALLINN, 9. november — Sputnik. Kolmapäeval viimast korda Riigikogu ees Riigikontrolli aastaaruannet esitlenud riigikontrolör Alar Karis nentis, et kuigi riigieelarve võrreldavus riigieelarve täitmisega on paranenud, on ülevaade sellest, milleks eelarves näidatud summasid kasutatakse, kahanenud.

"Praegune riigieelarve on Riigikogu liikmetele raskesti mõistetav. Sellest sisuliselt arusaamiseks on tarvis süvitsi tunda raamatupidamist, rahandus- ja majandustermineid ning leida väga palju aega erinevate materjalide koos analüüsimiseks," märkis Karis, kelle sõnul on eelarve parandamine riigikoguliikmete endi kätes, vahendab portaal Pealinn.

"Just parlament saaks väga selgelt valitsusele öelda, missugusel viisil peab olema eelarve esitatud, et iga maksumaksja seda kätte võttes saaks aru, mida tema raha eest tehakse, kuhu raha kulub ja kust tuleb."

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile>>

Riigieelarve arusaadavuse eelduseks on Karise sõnul riigieelarveseadus ja ühtlase kvaliteediga seletuskiri, kust ei ole olulist infot puudu ning kus ei ole põhjendamatult lahti kirjutatud ebaolulisi detaile.

Paindlikkus on tõhus vahend kodanike heaolu parandamiseks

Karis rõhutas reservide kogumise vajadust.

"Paindlikkus targalt toimetava valitsuse käes väga tõhus vahend edendada riigi elanike elujärge. Poliitiliselt turbulentsetel hetkedel varitseb aga oht, et see moonutab valitsuse ja avalikkuse jaoks riigi rahanduslikku tegelikkust ning tekitab niigi muutlikes oludes segadust juurde, " märkis ta. "Tähtis on see, kuidas sellised reeglite muudatused mõjutavad valitsuse hoiakut ning otsuseid tulevikus. Ehk kas teatud kiusatusele, näha lubatud miinuses täiendavat tulu ja püsiva kulutamise allikat, suudetakse vastu panna."

Euroopa soovitab vaestel liikmesriikidel säästlikum olla>>

"Valitsuse ja riigikogu mängumaa eelarve koostamisel on väike," nentis Karis juhtides tähelepanule, et seadustega on fikseeritud 78 protsenti riigieelarvest- 2020. aastal tõuseb see osakaal aga juba 80 protsendini. "Millest fikseeritud kulud koosnevad? Seda infot pole paraku aastaid Riigikogu ega Riigikontroll saanud."

Ühiskonna vananemine võtab lisaraha

Paremini laekunud maksud on Karise sõnul andnud küll eelarvesse rohkem raha, kuid selle sööb ära meie ühiskonna vananemine.

"Möödunud aastal moodustasid sotsiaal- ja tervishoiukulud 47% riigieelarve kogukuludest. Aastaks 2020 kasvab osakaal rahandusministeeriumi hinnangul 50%-ni," tõdes Karis. "Arenguks jääb igal aastal raha proportsionaalselt vähemaks."

Karise sõnul peab arvestama ka välisabi vähenemisega ning võitlema välisabisõltuvusega, mis tema sõnul nii teedeehituse kui töövõimereformi valdkondades tekkinud on.

"Üks riik, kui ta tahab olla elujõuline ja kestlik, peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida ta on suutlik oma rahva käte ja mõistustega ise tootma."

Valitsusel ei ole tema sõnul eurorahasõltuvusest täit pilti. "Meile eraldatav raha hulk võib väheneda 150-200 miljonit eurot aastas," märkis Karis, kelle sõnul on see summa võrreldav tulumaksuvaba miinimumi tõusu maksumusega. "Selle vähenemine on Eesti majanduses kindlasti tunda."

"Samas pole see ka hoomamatult suur summa — selle eest saaks renoveerida vaid kaks Tallinna linnahalli või ehitada paar Eesti Rahva Muuseumi," lisas ta.

Headel aegadel valmistu halvemateks

Karise hinnangul on praeguseid häid aegu mõistlik kasutada, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes selleks reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme.

Valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Куденко

"Nii on oluline, et valitsus toetaks just neid tugevusi, mis on end ajas tõestanud kui tulutoovad: hariduse edendamine ning ettevõtlikkuse, loovuse, innovaatilisuse ja leidlikkuse soosimine. Ajas on end tõestanud ka vajadus korraldada riiki mõistuspäraselt ning tõhusalt," rääkis ta. Ka erinevaid reforme tehes võiksime küsida, õigemini peaksime endalt küsima, milline osa neist loob majanduses lisandväärtust, unustamata seejuures ka ühiskondlikku sidusust ning ebavõrdsuse vähendamist."

Tallinna linnavalitsus koostas tänavuse teise lisaeelarve>>

Karise hinnangul peaks riigimehed valikute tegemisel mõtlema ka olukorrale, kus välisabi ei ole. "Valikute tegemisel aitab lihtne küsimus — kas teeksime seda või teist praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud ka ise kandma — praegu on selleks mõtteharjutuseks õige aeg."

Tagid:
eelarve, riigikontroll, valitsus, Riigikogu, Alar Karis, Eesti

Peamised teemad