19:32 19. November 2017
Tallinn+ 2°C
Kuula otse
Illustreeriv foto

Euroraha vähenemine lööb valusaimalt haridus- ja sotsiaalvaldkonda

© AFP 2017 / Petras Malukas
Majandus
lühendatud link
43 0 0

Eesti on Euroopa Liidult saanud toetustena kokku üle 12 miljardi euro ja on seni nautinud saaja rolli

TALLINN, 13. november — Sputnik. Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, mis algab 2021. aastal, vähenevad meie toetused 40 protsenti. Enim saavad kannatada haridus- ja sotsiaalvaldkond.

Toetuste vähenemise tõttu vajavad riigi paljud senised tegevused ja teenused lisaraha, rahastamise ümberkorraldust või siis nendest loobumist. Kuidas seda teha, riigil praegu veel plaani pole, kuivõrd paljudes valdkondades on Eesti välisabisõltuvuses, vahendab ERR.

Erivajadustega inimestele mõeldud külasid on üle Eesti ehitatud 11, selleks on kulunud üle 20 miljoni Euroopa Liidu abiraha.

Suurte hooldekodude asemel loodavaid hoolekandeüksusi rajatakse euroraha toel sadakond, neid aga peetakse ülal Eesti riigi raha eest.

Peretoetusi ja toitjakaotuspensioni makstakse mitmes osas, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile>>

Praegu saab Eesti ühe Euroopale antud euro eest vastu neli eurot. See vahekord muutub aga juba alates 2021. aastast palju väiksemaks.

Euroopa Liidu toetuse vähenemise juures on kogu kurja juur paradoksaalselt selles, et Eesti riik on muutunud rikkamaks. Kuna Eesti jõukus on suurenenud 75 protsendini liidu keskmisest, hakkame me kuuluma üleminekupiirkondade kategooriasse. Arenenud riikides ületab SKP elaniku kohta 90 protsendi piiri.

Riigikontrolli peatselt valmivast auditist selgub, et ministeeriumid peavad järgmisel eelarveperioodil vajalikuks jätkata pea kõigi tegevustega, mida praegu viiakse ellu toetusraha abil.

Euroopa Komisjon nõuab Ermamaa eest 128 000 eurot>>

Kokku rahastatakse neid praegusel Euroopa Liidu eelarveperioodil kolme miljardi euro ulatuses. Järgmisel perioodil on selleks kasutada kaks miljardit eurot.

Kuna ministeeriumitelt saadetud hinnangutest lähtub, et nad ei soovi oma kuludest loobuda, tuleb riigil leida igal aastal 150-200 miljonit eurot lisaraha.

Tagid:
raha, riigikontroll, EL, Eesti

Peamised teemad